COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 2. august hommik tehtud 1 136 657.
| Manustatud vaktsiiniannuste arv | COVID-19 vaktsiinid | Comirnaty | Spikevax | Vaxzevria | Janssen |
| Naine | 631 531 | 433 873 | 54 177 | 129 240 | 14 241 |
| Mees | 503 501 | 330 199 | 47 738 | 103 183 | 22 381 |
| Teadmata | 1 625 | 845 | 194 | 106 | 480 |
| Kokku | 1 136 657 | 764 917 | 102 109 | 232 529 | 37 102 |
Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4498 kõrvaltoime teatist (0,4% vaktsiinidoosidest):
| Kõrvaltoime teatiste arv | COVID-19 vaktsiinid | Comirnaty | Spikevax | Vaxzevria | Janssen |
| Kuni 25.07.2021 | 4443 | 1519 | 237 | 2573 | 114 |
| 26.07.-01.08.2021 | 55 | 34 | 4 | 8 | 9 |
| Kokku | 4498 | 1553 | 241 | 2581 | 123 |
Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud
kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud.
See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja
kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.
Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel.
Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
Comirnaty – Pfizeri vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 34 teatist.
Kolmes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust; kahel juhul oli haiguse kulg kerge, ühel juhul vajas eakas patsient keskmise raskusega haiguse tõttu haiglaravi.
Ühes teatises kirjeldati umbes 11 tundi pärast vaktsineerimist allergilise reaktsiooni teket (angioödeem, mille sümptomiteks näoturse,
hingamisraskus), mis vajas erakorralist ravi. Ülitundlikkusreaktsioonid tekivad üldjuhul minutite jooksul pärast vaktsineerimist,
kuid angioödeem ja nõgestõbi võivad tekkida ka kuni paar päeva pärast vaktsineerimist. Hingamisraskuse, näo-, keele- või kõriturse
või üle keha tekkinud sügeleva lööbe puhul tuleb pöörduda kiiresti arsti poole. Allergilised reaktsioonid on õigeaegse ravi korral hästi ravitavad.
Kahes teatises kirjeldati ajuinsuldi teket vaktsineerimise järgselt:
- 65-aastasel patsiendil tekkis 19 päeva pärast 2. vaktsiiniannust ajuinsult, patsient vajas haiglaravi ja on paranemas; patsiendil esineb kaasuvalt
- hüpertooniatõbi, mis on insuldi riskifaktor, lisaks perekonna anamneesis insult, mistõttu seos vaktsiiniga on ebatõenäoline.
- 90-aastasel patsiendil tekkis 10 päeva pärast 2. vaktsiiniannust ajuinsult, mistõttu suri; teadaolevalt kasutas patsient pikaajaliselt eelnevalt
- verevedeldajaid, st patsiendil esinesid trombi riskifaktorid; seos vaktsiiniga on ebatõenäoline.
Trombide (sh ajuinsuldi) seose hindamine COVID-19 vaktsiinidega on Euroopas kõrgendatud tähelepanu all. Seni ei ole kinnitunud seos tavatrombide ja
COVID-19 vaktsiinide vahel – puudub statistiline erinevus trombide esinemissagedusel vaktsineeritute ja mitte-vaktsineeritute vahel.
Ühes teatises kirjeldati 67-aastase patsiendi surma 41. päeval pärast 2. vaktsiiniannust. Ootame täiendavaid andmeid, et hinnata seost vaktsiiniga.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (mõnel juhul kauem). Lisaks kirjeldati ühe
kehapoole tuimust, naha tundlikkushäireid, verevalumite teket, menstruaaltsükli häiret, kõhuvalu ja kõrvetisi, kurguvalu, luuvalu, silmade valulikkust,
valgustundlikkust, helitundlikkust valulikke lihasspasme, köha ja lämbumistunnet, tasakaaluhäiret ja nägemishäireid, nohu, näoõhetust, südamepekslemist,
vererõhu tõusu ja ärevust.
Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.
Spikevax – Moderna vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 4 teatist.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati maitsetundlikkuse häiret, südame rütmihäiret ja rinnatsüsti
teket (viimase puhul seos vaktsiiniga ebatõenäoline).
Vaxzevria – AstraZeneca vaktsiin
Eelmisel nädalal saabus kokku 8 teatist.
- Viies teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust pärast 2. vaktsiiniannust; kõigil juhtudel oli haigus kerge kuluga ja ravi ei vajanud.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, lisaks naha pustuloosi teket.
Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.
Jansseni vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 9 teatist.
- Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust; haigus oli kerge kuluga ja ravi ei vajanud.
- Ühes teatises kirjeldati neuroloogiliste häirete teket (naha tundlikkushäired, lihastõmblused, lihasvalu), mis on kestnud paar kuud, patsient vajas ravi.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone ning lisaks lihaskrampe, kõhuvalu, luuvalu, silmade valulikkust,
pearinglust, valu rinnus.
Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest,
tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel,
naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu,
köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.
Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.
Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid
Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel
võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik,
tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel.
Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.
* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:
- 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2. doosi,
- 14 päeva pärast Spikevax (Moderna) 2. doosi,
- 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2. doosi,
- 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust.
Kõrvaltoimetest teatamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad
tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks.
Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest,
millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
