Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 19.07 – 25.07 2021
COVID-19 vaktsiinidoose on Terviseameti andmetel Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 26. juuli hommik tehtud 1 103 299.
Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4443 kõrvaltoime teatist (0,4% vaktsiinidoosidest):
Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud.
See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin.
Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.
Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
Comirnaty – Pfizeri vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 31 teatist.
Viies teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust; kahel juhul 1 kuu pärast 2. vaktsiiniannust, 2 juhul 6 kuud pärast 2. vaktsiiniannust ning 1 juhul 2 kuud pärast 2. vaktsiiniannust – kõigil juhtudel oli haiguse kulg kerge.
Ühel juhul tekkis tugev vaktsinatsioonijärgne reaktsioon tundlikkushäirete ja lihasnõrkusega, mille tõttu vajas patsient uuringuid haiglas ja on paranemas.
Ühel juhul teatati ligikaudu 1 kuu pärast 2. vaktsiiniannuse saamist trombi tekkest silma võrkkesta tsentraalarteris ning ajuinsuldist; patsiendil esinevad mitmed kaasuvad haigused ja arsti hinnangul on tal kõrge risk insuldi tekkeks, seos vaktsiiniga on ebatõenäoline.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (mõnel juhul kauem). Lisaks kirjeldati verevalumite teket, isutust, silmade ja huulte kuivust, valgustundlikkust, tuberkuloosivaktsiini armi punetust, rindkerevalu, köha, pearinglust ja –uimasust, neelamise valu, lõhnataju kadumist, kõhuvalu, menstruatsiooni hilinemist, paresteesiaid ja lihaskangust.
Töövõimetuslehte vajati 7 juhul.
Spikevax – Moderna vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 12 teatist.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kõhupuhitust, isutust, alatemperatuuri, unisust, loidust, köha, hingamisraskust, luuvalu ja torkeid rindkeres.
Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.
Vaxzevria – AstraZeneca vaktsiin
Eelmisel nädalal saabus kokku 71 teatist.
Ühel juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsust ligikaudu 1 kuu pärast 2. vaktsiiniannust, haigus oli kerge kuluga.
Ühes teatises teatati müügiloa hoidjale eaka naise vererõhu tõusust, valudest rindkeres, käevalust, palavikust, iiveldusest, luuvalust ja halvast enesetundest. Patsient kukkus täpsustamata ajal ning vajas peavigastuse tõtu uuringuid haiglas. Patsiendil esinevad mitmed kaasuvad haigused ning müügiloa hoidja hinnangul ei olnud tekkinud reaktsioonid seotud vaktsineerimisega.
Ühel juhul teatati müügiloa hoidjale mitmete kaasuvate haigustega voodihaige patsiendi surmast, mille täpne hindamine polnud võimalik piiratud andmete tõttu.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, lisaks naha tundlikkust, migreenihoo teket, käte ja jalgade külmetamist ja punetust, verejooksu, unetust, vereringehäireid, liikumishäireid, kaela piirkonna turset, kaelavalu, maitsehäiret, alatemperatuuri, luuvalu, hingamisraskust, mõtlemise häiret, ärevust ja hirmu.
Töövõimetuslehte ei vajatud ühelgi juhul.
Jansseni vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 11 teatist.
Ühel juhul vajas müügiloa hoidjale edastatud teatise põhjal patsient hospitaliseerimist peroneaalnärvi kahjustuse tõttu. Müügiloa hoidja hinnangul polnud aga võimalik vaktsiiniga põhjuslikku seost hinnata, kuna andmed olid puudulikud.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone ning lisaks lihaskrampe, uimasust ja silmade valu, südamepekslemist, rindkerevalu, kõhulahtisust, pearinglust, raskendatud hingamist ja vererõhu tõusu.
Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.
Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid
Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.
* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:
7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2. doosi,
14 päeva pärast Spikevax (Moderna) 2. doosi,
15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2. doosi,
14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust.
Kõrvaltoimetest teatamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
