Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed Eestis 26.04-2.05: Surm, kopsuarteri trombemboolia, kõri- ja näotursed jne.
COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 3. mai hommik tehtud 464 935.
Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
Comirnaty
Eelmisel nädalal saadeti 51 teatist.
Vaktsiini ebaefektiivsust (haigestumist kerge kuluga COVID-19 haigusesse) kirjeldati 5 teatises. Lisaks 10 teatist, kus SARS-COV-2 test oli positiivne, kuid sümptomeid ei esinenud (neist 9 teatist hooldekodust).
Teatati ühest surmaga lõppenud kopsuarteri trombembooliast ajalises seoses vaktsiiniga (6. päeval pärast vaktsiini 1. annust), kuid noorel inimesel esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid); olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik seost vaktsiiniga täpsemalt hinnata.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati roospõletikku, kuulmishäireid, lihasspasme, naha tundlikkushäired, köha, hingamisraskust ja valu rinnus, astma ägenemist, kõhuvalu, kõhupuhitust, verevalumeid ja nägemishäireid, hallutsinatsioone.
Töövõimetuslehte vajati 4 juhul 3-4 päevaks.
Moderna vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 8 teatist.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone (2 teatises 1. doosi ja 6 teatises 2. doosi järgselt). Lisaks kirjeldati kõhuvalu, mis kestis paar päeva.
Töövõimetuslehte vajati 4 juhul 3-4 päevaks.
Vaxzevria vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 39 teatist.
Teatati ühest allergilisest reaktsioonist (mh kõri- ja näoturse) 2 tundi pärast vaktsiini 2. annust, mis vajas ravi; vaktsineeritu paranes kiirelt.
Ühel juhul teatati peavalu tekkest koos vererõhu tõusuga, mis ei allunud tavapärastele valuvaigistitele ja kestis 4 nädalat ning vajas haiglaravi.
Kahes teatises kirjeldati trombide teket 2. vaktsiiniannuse järgselt:
säärearterite tromboos 63-aastasel mehel, algusega umbes 2 nädalat pärast vaktsineerimist; seos vaktsiiniga on ebatõenäoline, sest kaasuva haiguse tõttu määratud antikoagulantravi katkestati hiljuti veritsuste tõttu. Patsient vajas haiglaravi ja on paranemas.
reieveeni tromboos koos trombotsütopeeniaga (mh Hep-PF4 antikehad positiivsed) 59-aastasel naisel 10 päeva pärast vaktsineerimist. Vaktsiini rolli reaktsioonide tekkes ei saa välistada, kuid patsient kasutab kasvajalise haiguse raviks lisaks letrosooli, millel on tromboflebiit ja tromboosid teadaolevad kõrvaltoimed. Patsient vajas ravi ja on paranemas.
Ühel juhul teatati aneemia ja trombotsütopeenia tekkest (süstekoha verevalum, veritsus tupest, verenäitude muutused) 2 nädala jooksul pärast 1. vaktsiiniannust. Vaktsiini ja reaktsiooni vahelise seose hindamist raskendab asjaolu, et patsiendil esinevad ka teised aneemia ja trombotsütopeenia teket soodustavad haigused. Patsient vajas ravi ja on paranemas.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ajutise kõnehäire teket koos näo ja jäseme tundlikkushäiretega, tasakaaluhäireid, värinaid, lihasspasme, kõhuvalu ja kõhupuhitust, verevalumit silmas, naha tundlikkushäireid, ninaverejooksu, õudusunenägusid ja hallutsinatsioone, vererõhu tõusu ja jäseme fantoomvalu
Töövõimetuslehte vajati 4 juhul 3-14 päevaks.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne. Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.
Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid
Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.
* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:
7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust
Kõrvaltoimetest teatamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
