Paljud jõusaalid ja terviseklubid täituvad taas inimestega, kes soovivad naasta oma vanade rutiinide ja harjumuste juurde või end suveks vormi saada, samal ajal kui uued Omikroni variandid kasvatavad koroonasse nakatumist. Niisiis, kui turvaline on jõusaali tagasi minna?
Teisisõnu, kui palju mikroskoopilisi aerosooli osakesi väljutavad teised spordisaali külastajad oma hingeõhuga? Kui palju väljub neid kõrvalasuval jooksulindil jooksjalt? Esmaspäeval ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuring hingamise ja treeningute kohta annab üsna jahmatavaid vastuseid.
Uuringus võeti vaatluse alla 16 inimese poolt puhkeolekus ja treeningute ajal välja hingatud aerosooliosakeste arv. Need pisikesed õhus leviva aine tükid – mille läbimõõt on vaevalt paarsada mikromeetrit ehk umbes juuksekarva jämedus ja mis hõljuvad meie kopsudest väljuvas õhus – võivad nakatunud inimestelt koroonaviirust läbi õhu edasi kanda, piltlikult öeldes ühest kopsust teise.
Uuring näitas, et puhkeolekus hingasid mehed ja naised minutis välja umbes 500 osakest. Kuid kui nad treenisid, tõusis see kogus 132 korda, ületades keskmiselt 76 000 osakest minutis kõige koormava pingutuse ajal.
Need avastused aitavad selgitada, miks alates 2020. aastast on sisejõusaalides olnud mitu märkimisväärset koroona nn superlevitamise juhtu. Samuti võib see panna inimesed muretsema jõusaalide kasutamise pärast, kuna koroona juhtumid taas sagenevad ja tõstatavad küsimuse, kuidas treeningu ajal kõige paremini kokkupuute riski vähendada.
Üldiselt on inimkehade kokkupakkimine kitsastesse suletud ruumidesse halb viis vältida koroona või muude hingamisteede haiguste levikut. 2020. aastal said 54 lõunakorealast koroona pärast seda, kui olid koos nakatunud juhendajaga käinud Zumba tundides ning edastasid nakkuse seejärel oma pereliikmetele ja tuttavatele. Hiljem samal aastal said koroona kõik 10 Hawaii velotrenažööride grupis treeninud inimest, keda juhendas nakatunud instruktor, vahendab New York Times.
Neid ja teisi sarnaseid haiguspuhanguid uurinud teadlased oletasid, et trenniruumide ebapiisav ventilatsioon ja sage hingamine aitasid kaasa koroona kulutule-laadsele levikule spordisaalides. Kuid teadlased võisid vaid oletada, mil määral on treening suurendanud aerosooliosakeste taset jõusaalides. Hõljuvate osakeste tõusu täpne mõõtmine treeningu ajal on keeruline.
Värske uuringu puhul töötas grupp sporditeadlasi ja vedeliku dünaamika uurijaid Saksamaal välja uudse viisi aerosoolide väljutamise mõõtmiseks, kasutades ühte statsionaarset jalgratast ja ratturit õhukindlas telgis. Jalgratturid kandsid silikoonmaske, mis fikseerisid nende väljahingatava hingeõhu, saates õhu torude kaudu masinasse, mis loendas iga osakest.
Teadlased mõõtsid esmalt osakeste tekkimist paigal istudes ja seejärel järjest tõusvas tempos rattal sõites, kuni testisikud olid jätkamiseks liiga väsinud. Osakesi loendati pidevalt.
Teadlased eeldasid, et sportlaste aerosoolide väljutamine kasvab treeningu intensiivsuse kasvades. Me kõik hingame sügavamalt ja kiiremini, kui teeme rohkem trenni. Kuid kasvu ulatus „üllatas meid,” ütles Müncheni Tehnikaülikooli spordibioloogia professor ja värske uuringu juhendaja Henning Wackerhage.
Aerosoolide väljutamise tõus algas mõõdukalt, kui sportlased tegid soojendust ja hakkasid intensiivsemalt pedaalima. Kuid kui nad jõudsid läveni, mille juures nende treening muutus märgatavalt pingelisemaks – umbes siis, kui sörkjooksust saab jooks – tõusid kogused kordades. Ratturid hakkasid õhku väljutama umbes 10 korda rohkem kui puhkeolekus, samas kui sõitjate kurnatuse lähenedes tõusis osakeste arv minutis enam kui 100 korda (see oli individuaalselt väga erinev).
Ruumis, mis on täis täis rattureid või jooksulindil jooksjaid, „suureneb aerosooliosakeste kontsentratsioon palju,” ütles Saksa relvajõudude kõrgkooli vedelikumehaanika ja aerodünaamika instituudi magistrant ja uuringu kaasautor Benedikt Mutsch. Mida rohkem osakesi, seda suurem on koroonaga nakatumise tõenäosus, kui mõni sportlane on nakatunud.
„Uuringus on välja toodud mehhaanilised andmed, mis kinnitavad eeldust, et siseruumides treenimine on koroona leviku seisukohalt suurema riskiga tegevus,” ütles Virginia Techi tsiviil- ja keskkonnatehnika professor ning viiruste õhu kaudu levimise asjatundja Linsey Marr.
Kuid neid riske saab maandada. „Hea ventilatsioon ja õhuvahetus on suurepärane viis nakatumise ohu vähendamiseks,” ütles California Davise ülikooli tsiviil- ja keskkonnatehnika professor ning õhuvoolude dünaamika asjatundja Chris Cappa.
„Avatud aknad koos ventilaatoritega võivad sageli olla sama tõhusad kui aktiivsed ventilatsioonisüsteemid,” ütles ta. Kui teie jõusaali aknad on suletud, paluge juhendajal need avada ja ventilaatorid tööle panna. Kui ilm on palav ja kliimaseade on vajalik, veenduge, et teie jõusaali seadmed tõmbaksid õhku väljast, nii et teie ja teie trennikaaslaste aerosoolidega täidetud õhk vahetuks.
Samuti võite soovitada jõusaalil paigaldada õhufiltrid igasse ruumi, ütles dr Cappa. „Need võivad aidata viirust õhust eemaldada ja nakkuse leviku riski vähendada.” Neid saab osta poest või kodus ise valmistada, ütles ta.
Lisaks tasub hoida eemale oma trennikaaslastest. „Paari meetri või suurema vahemaa hoidmine on alati oluline,” ütles Mutsch. Kuid see ei pruugi olla piisav siseruumides toimuvate treeningute ajal. Ta ütles, et värskest uuringust ei tule välja, kus sportlaste aerosooliosakesed liikusid, kuid on tõenäoline, et need liiguvad palju kaugemale kui kaks meetrit. Seega hoidke treeningu ajal teistest 2-3 meetri kaugusele.
Treeninguajad peaksid olema samuti üksteisest eraldatud. „Treeningutel kandub osa õhust ühelt treeningult teise,” ütles dr Cappa. Veenduge, et treeningute vahel oleks vähemalt 15- ja eelistatavalt 30-minutilised pausid, et õhk saaks puhastuda.
Samuti tasub maski kanda. „Näomaskid vähendavad aerosoolide koguseid,” ütles dr Wackerhage.
Kui teile tundub, et pingul N95 respiraator on treeningu ajal ebamugav, soovitan kanda head kirurgilist maski, mis võib tunduda veidi vähem pitsitav ja higistav, ütles dr Cappa.
Lõpuks tasub kontrollida koroona esinemissagedust piirkonnas. „Mida suurem on kohalike haigusjuhtude määr, seda tõenäolisem on, et teiega koos trennis võib olla nakkusohtlik inimene,” ütles dr Cappa. Kui juhtumite arv kasvab, võite sõita jalgrattaga, sörkida või jalutada – õues, kuni juhtumite arv langeb.
Aga liigutage end edasi. Dr Marr ütles, et see uuring juhib rohkem tähelepanu ventilatsioonile ja ülerahvastatuse ärahoidmisele. Kuid see ei ole põhjus treeningute ärajätmiseks. „Treeningul on nii palju eeliseid,” ütles ta, “et ma jätkan seda oma hästi ventileeritud ja väheste osalejatega jõusaalis.”
‘
Eestinen.fi
