Iga ettevõtte edu sõltub tema töötajatest, kuid kas me hoolitseme piisavalt selle eest, et töötajad suudaksid anda oma parima? Alkoholitarbimise varjatud mõju meie majandusele on suurem kui esmapilgul tundub ja alkoholitarvitamise vähendamine ei ole “reguleerimise iha” nagu Äripäev kirjutab oma 29. novembri juhtkirjas, vaid küsimus tootlikkusest, tööjõuturust ja majanduse arengust.
Brigitta Õunmaa,
tervisekäitumise poliitikajuht
Eestis on alkoholi kogutarbimine inimese kohta OECD riikidest neljandal kohal ja liigume esikolmiku suunas. Hinnanguliselt 10% meestel on alkoholitarvitamise häire ja viiendik inimestest tarvitab alkoholi tervist oluliselt kahjustaval määral. Lisaks Sotsiaalministeeriumile peaks selle üle sügavat muret tundma ka meie ettevõtjad – alkoholikahjud väljenduvad otseselt madalamas tootlikkuses, madalamas tööhõives, tööjõu kvaliteedis.
OECD prognoosi kohaselt vähendab liigne alkoholi tarvitamine 2050. aastaks oodatavat eluiga 1,5 aastat, suurendab tervishoiukulusid 3,5% ning vähendab SKT-d 3,4% – see on sama suurusjärk tuleva aasta kaitsekuludega (3,3%). See on perspektiiv, mille realiseerumist meie ühiskond ega majandus ei vaja.
Tervishoiukulud kõrist alla
Seda kõike näeme kahjuks juba praegu. 2022. aastal olid alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel ligi 50,5 miljonit eurot. Selles aga kajastuvad vaid eriarstiabi teenuste kulud, et lisanduvad veel esmatasandi, ravimite ja haiguspäevade hüvitamise kulud. Seega otsene kulu tervishoiu eelarvele ulatub tugevalt üle 100 miljoni euro. Võrdluseks, järgmisel aastal võtab Tervisekassa eelarve puudujäägi katmiseks reservist kasutusele 167,5 miljonit eurot. 2027. aastal kerkib puudujääk juba üle 250 miljoni euro aastas ja kokku kuivavad reservid. Seda vaatamata kõikidele tervishoiusüsteemi tõhustamise tegevustele, mille kogumõju on järgmise nelja aasta peale prognoositud 228 miljonit eurot.
Samas on tähtis mõista, et majanduslik kahju ei puuduta üksnes tervishoiukulusid. Alkoholi tarvitamisega seotud kahjud koormavad ka teiste valdkondade ressursse. Näiteks vähemalt kolmandik politsei väljakutsetest on seotud alkoholi tarvitanud inimestega. Häirekeskusele tehakse pikaajalise alkoholi tarvitamisega seotud probleemide ja sellest tuleneva abivajaduse tõttu hädaabinumbrile 112 enam kui 100 000 kõnet aastas.
Miljard eurot meie ettevõtete ja inimeste taskust
See kõik on üüratu mõju inimeludele, Eesti peredele, aga on mõõdetav ka rahas – mõjuna majandusele ja ettevõtetele. Teaduskirjanduse alusel moodustavad alkoholitarbimise otsesed ja kaudsed kulud keskmiselt 2,6% SKT-st. 2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot, mis teeb selle mudeli järgi alkoholitarbimise ühiskondlikeks kuludeks 0,94 miljardit eurot. Võrdluseks, Tervisekassa eelarve on ca 2,5 miljardit.
Kõik need kulud maksab ühiskond kinni maksudes, vähenenud tuludes, inimeludes, kaotatud eluaastates ja lõhutud suhetes. Just seepärast on vaja, et me julgeme probleemist ja lahendustest rääkida, taandamata kogu debatti taaskord loosungiteni piirikaubandusest, ahistavast bürokraatiast ja mingisugusest “reguleerimise ihast”.
Alkoholikahjude vähendamine on väga põhjalikult uuritud valdkond, kus on olemas nii kohalikud kui ka rahvusvahelised andmed ning teaduspõhised poliitikasoovitused kahjude vähendamiseks. WHO on hinnanud Eesti alkoholipoliitikat kümne aasta jooksul ning teinud ettepanekuid, kuidas Eesti saaks enda alkoholitarvitamist ning sellest tulenevaid kahjusid vähendada. Lisaks on Eestile teinud soovitusi OECD enda majandusraportis. Viimase aasta jooksul on toimunud ka laiapindne kaasamine ja arutelud valdkonna ekspertide, vastutavate ministeeriumite ja asutuste ning kodanikuühiskonnaga.
Kampaania on tore, aga üksinda ei päästa
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud alkoholi kahjulike mõjude ennetamiseks ja vähendamiseks tuginevad rahvusvahelistel soovitustel ja põhjalikul kaasamisel ning puudutavad viite teemat: alkoholi taskukohasus, füüsiline kättesaadavus, reklaam, ennetustöö arendamine ja sõltuvusravi parandamine. Ka Äripäeva juhtkirjas pakutud kampaaniad on strateegiadokumendis kirjas, ent kampaaniatest üksi ei aita kui alkohol muutub aasta-aastalt taskukohasemaks ja paremini kättesaadavaks.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on võrreldes 2018. aastaga netopalgad 2023. aastaks kasvanud 34%, kuid õllehinnad 8% ning viinahinnad on hoopis vähenenud 12%. Seetõttu on alates 2019. aastast, mil aktsiisi langetati, ostujõud viinapudelites ja õllekastides kiiresti kasvanud. Just taskukohasust sihib ka ettepanek siduda alkoholi aktsiisimäär inflatsiooniga.
Aktsiiside teemal armastatakse arutelu summutamiseks hirmutada piirikaubandusega ja loomulikult on oluline, et alkoholiaktsiis käiks lähiriikidega sama sammu. Tagasivaatavalt, kõige enam käidi Lätist alkoholi ostmas 2018. aastal, neist suur osa piirile lähemal elavad inimesed. Reaalset alkoholiaktsiisi laekumist piirikaubandus toona aga ei mõjutanud –piirikaubanduse tippajal oli laekumine suurem kui vahetult pärast aktsiiside langetust.
Lühem müügiaeg päästab tööpäeva (ja tervise)
Lähiriikide tegemisi jälgime ka kõigi teiste meetmete puhul. Nii pakuvad meie eksperdid OECD ja WHO soovitusel (ning meie lõunanaabrite eeskujul), et alkoholi müügiaegu võiks ka meil lühendada viiendiku võrra, sh pühapäeviti võiks müük lõppeda teistest päevadest varem. Läti kaalub järgmisel aastal lühendada alkoholimüügi kellaega tööpäeviti ja laupäeviti kella 20-ni, Leedus on juba rakendunud muudatused, et pühapäeviti müüakse alkoholi vaid kella kolmeni päeval. Ning tõesti, juba andmed näitavad, et inimesed jõuavad rohkem esmaspäeval tööle, vähenenud on ka vigastused pühapäeviti ja esmaspäeval. Kes piiri pidada oskavad – kuigi tuleb rõhutada, et tervisele ohutut alkoholikogust pole olemas – saavad kenasti hakkama ka lühemate müügiaegadega.
Lisaks oleme välja pakkunud alkoholi müügilubade sisseseadmise. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus sellist süsteemi ei ole, ja nagu Levila eksperiment hiljuti tõestas, võib müügipunkti lihtsa vaevaga avada ükskõik kus, sh lasteaia ja kooli kõrval. Ettevõtlusvabadus on väga oluline väärtus ja olen nõus, et liigne bürokraatia ei ole hea. Vähendada tuleb bürokraatiat aga seal, kus sel on positiivne mõju ja luua sinna, kus sellest on kasu. Alkoholi tarvitamisega kaasneva kahju ulatuslik mõju kahtlemata müügilubade süsteemi õigustab. Mul on ka usku Eesti ettevõtjatesse, et üks müügiloa taotlemine konti ei murra.
Me peame suutma ausalt arutada, kuidas Eesti kasvav alkoholitarbimine mõjutab tööjõuturgu, ettevõtteid, riigi kulusid, tervena elatud aastaid, tervishoiusüsteemi ja mida selle kõigega teha. Alkoholitarbimise vähendamine võiks olla Eesti järgmine suur ühiskondlik eesmärk, millesse panustavad ühiselt nii riik, ettevõtjad kui ka igaüks meist. Tervemad inimesed tähendavad tugevamat majandust.
