On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näha elu läbi oma südame.

Sa jätsid mind aga ma sain sellest üle, kuni sa tulid ja kiskusid lahti kõik haavad ja kadusid taas.

Mul pole silmad sinised, nagu taevas. Mul pole juuksed sädelevad, nagu merineitsil. Mu iseloom pole selline, nagu sooviksid. Ma pole viisakas, nagu võiks. Ja ma ei hakka ennast muutma, et olla keegi, keda ma pole.

Kui kedagi armastad, lase tal minna. Kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. Kui mitte, siis pole ta iial seda olnudki.

Kasvades õpime, et isegi see üksainus inimene, kes ei tohiks meid kunagi alt vedada, teeb seda ilmselt siiski. Me südamed murduvad rohkem kui üks kord ilmselt ja iga korraga on see raskem. Me tülitseme parima sõbraga. Me nutame, sest aeg lendab liiga kiirelt ning lõpuks kaotame kellegi, keda armastame. Nii

Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid. Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud.

Kõik siin elus on muutuv; tunded, mõtted, inimesed ja olukorrad. Seega, kui asjad lähevad hästi, siis naudi seda. Ja kui asjad lähevad halvemini, siis ära muretse. See kõik on ajutine.

Sa õpetasid mind armastama, sina õpetasid mind kannatama , sina õpetasid mind andestama, sina õpetasid mind olema tugev , sa panid mind uskuma imedesse ..sina näitasid mulle mis on armastus, valgus ja õnnsina õpetasid mulle hoidma kinni sellest millest väga hoolin..