Ida-Virumaa 25. juunil kell 18.05 kutsuti päästjad Jõhvi linnas Puru teel asuvasse tanklasse, kus sõiduautost hakkas tankimise ajal bensiini välja voolama. Maha jõudis valguda kuni 20 liitrit bensiini ja selle katsid päästjad absorbendiga. Kogumisvanni voolas umbes 5 liitrit bensiini. 25. juunil kell 13.26 helistati numbrile 1247 ja anti teada, et

Pärnumaa 25. juunil kell 09.34 vajati päästjaid Pärnus J.V.Jannseni tänaval, kuna seal liikunud sõidukil oli rikke tõttu tekkinud õlileke. Teele oli valgunud ligi 100 meetri pikkuselt mootoriõli triip, mis teistele liiklejatele ohtlikuks võis osututuda. Päästjad katsid lekke absorbentainega ning teehooldaja tegeleb edasise  puhastusega. 26. juuni varahommikul kell 00.10 teavitas naaber

Transpordiamet hindab igal aastal Eesti sõidukipargi läbisõitude mahtu ning see on aasta-aastalt suurenenud. Eelmisel aastal oli läbisõitude maht 11,9 miljardit kilomeetrit, mis on 2,4% enam kui 2022. aastal, mil Eesti teedel läbiti kokku 11,6 miljardit kilomeetrit. Viimaste aastate jooksul on läbisõit Eesti maanteedel olnud stabiilselt kasvav, vaid 2020. aastal läbisõit

Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohastamisel. Suund on kehtestada kogu Euroopas lubatud maitseainete nimekirjad ja seada nikotiinisisaldusele ülempiirid, keelustada internetimüük ja võtta kasutusele atraktiivsust vähendavad standardpakendid. Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine. Eesti peab vajalikuks just

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskus RAKE tutvustas sotsiaalministeeriumis värskelt valminud Eesti inimeste pensionitarkuse uuringut, milles tõdeti, et kui teadmised pensionisüsteemi kohta on suuremal osal vastajatest võrdlemisi head, siis inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel on pigem väheldane ja pensioniraha puudutavate küsimuste osas tuntakse end ebakindlana. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul kuulub pensioni

Vabariigi President jõustas ja kuulutas välja seadusemuudatuse, mille järgi hakkab patsiendikindlustuse süsteem kehtima alates tänavu 1. novembrist. Seaduse kohaselt on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel kohustus sõlmida kohustuslik vastutuskindlustuse leping sellest 30 päeva jooksul ehk 1. detsembriks 2024. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste hinnangul aitab loodav kindlustussüsteem muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse perehüvitiste seadusesse ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemele ühtlane toitjakaotustoetus. Uuele süsteemile üleminek on planeeritud 1. oktoobrist 2026. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei sõltu loodava toetuse suurus edaspidi lahkunud vanema poolt välja teenitud vanaduspensionist ega pereliikmete arvust, vaid on

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis tõstab raske ja sügava puudega laste ning tööealiste toetusi, võimaldab abivahendeid riigipoolse soodustusega ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta ning tõstab puudega lapse vanusepiiri 16-lt 18 eluaastale. Puudega inimeste toetuste suurendamine ja abivahendite vajaduspõhine tagamine on toetusmeede, mis aitab vähendada mootorsõidukimaksu

Eesti elanike hinnangud üldisele ja kodukoha turvalisusele on jätkuvalt kõrged, selgub Siseministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusest. Eestit peab elamiseks turvaliseks riigiks 88% elanikest ning 91% leiab, et tema koduümbruse turvalisus on heal tasemel. Siseminister Lauri Läänemets kommenteeris uuringu tulemusi öeldes, et turvatunde tagab koostöö. „Põhiraskus Eesti inimeste elude, tervise, vara ja elukeskkonna kaitsel

Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas määruse, millega muutuvad alates 1. juulist 2024 harrastuspüügiõiguse tasud. Muudatus puudutab neid kalastajaid, kes peavad ostma kalastamiseks harrastuspüügiõiguse. „Tasud jäävad ka edaspidi taskukohaseks ja seda kindla eesmärgiga populariseerida harrastuspüüki ning tagada kõigile Eesti elanikele ligipääs meie ühisele loodusvarale. Ühe lihtkäsiõngega püük on jätkuvalt tasuta,“ selgitas kalanduspoliitika