Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 107 COVID-19 patsienti. 26. nädalal avati haiglates 97 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Statistiliste näitajate järgi on haigestumus kasvutrendis. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul osutus eelmisel nädalal analüüsitud 7297 testist 1346 positiivseks. Statistiliste näitajate järgi on haigestumine kasvutrendis. „Testide arv vanemaealiste vanusrühmas on suurenenud keskmiselt 23%

Eestis on kunstliku viljastamise protseduuride ja patsientide arv kasvutrendis. Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2021. aastal 3408 viljatusravi tsüklit, mida on 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Eestis on kuus tervishoiuteenuse osutajat, neli Tallinnas ja kaks Tartus, mis osutavad kunstliku viljastamise teenust. „2021. aastal taastus kunstliku viljastamise valdkond koroonakriisist tingitud tagasilöögist.

Vaimse tervise probleemid on Eesti rahvastikus laialt levinud. Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli aastatel 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust. Märkimisväärselt suurem risk vaimse tervise probleemide tekkeks on noortel täiskasvanutel. Uuringu

Uuring sai inspiratsiooni kodanikualgatuse korras läbiviidud kampaaniast „Pikema sõpruse päev“. Tegemist on liikumisega, mille eesmärk on panna mehi rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervisest, et Eesti mehed elaksid kauem ja tervemana. Eesti meeste oodatav eluiga sünnihetkel oli 2020. a 74 eluaastat, mis on oluliselt vähem võrreldes Põhjamaadega, samuti võrreldes Eesti

Tallink sõlmis Šotimaa valitsust esindava ettevõttega lühiajalise lepingu reisilaeva Victoria I kasutamiseks Šotimaal ajutiseks majutamiseks. Laev prahitakse alates 8. juulist kuueks kuuks võimalusega prahilepingut täiendavalt pikendada kolme kuu võrra, teatas ettevõte. Varem kasutas Tallink Victoria I Tallinna-Stockholmi liinil, kus praegu on käigus kahe asemel üks laev. Err.ee

Laialt on levinud arusaam, et tervise hoidmiseks ja turgutamiseks on lisaks toidule hea tarbida ka toidulisandeid. Neid võidakse kasutada organismi varustamiseks vajalike toitainetega või haigestumise riski vähendamiseks, kuid toidulisandid ei asenda siiski täisväärtuslikku toitumist. Sellest, millele tuleks toidulisandite puhul tähelepanu pöörata, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Evelin Kivima.   Mis on

Toitude, sealjuures eelkõige toidulisandite (nt vitamiinid, mineraalained jne) pakendil ja reklaamis võime kohata väiteid, mis rõhutavad nende söömise ja hea tervise vahelist seost või annavad teavet neis sisalduvate tervisele kasulike ainete kohta. Väiteid, mis on seotud toitumisalase mõjuga, nimetatakse toitumisalasteks väideteks; neid, mis on seotud füsioloogilise mõjuga, aga tervisealasteks väideteks.

Eesti põllumajandusmaastik on ajaga oluliselt muutunud. Sadade aastate jooksul moodustasid suurema osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, nüüdseks on aga järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see trend jätkub. Kui pole just tegu mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus

Vahendame Telegra.ee artiklit Sel nädalal on abordi-teemalise Facebook live´i järel meie postkastidesse saabunud kõige kirjumat tagasisidet lugejatelt, kellest osa nõustuvad meie seisukohaga (et naistel peab olema õigus oma keha üle ise otsuseid teha), teised aga mitte. Kõige valusama kirja saatis 54-aastane Arvi (nimi mehe palvel muudetud, kuid toimetusele teada), kes sündis siia ilma seetõttu,

“Suvised Seitsmesed” käisid külas nõial ja selgeltnägijal Kirsti Timmeril, kes selgitab, et jaanipäev kui pööripäev on hea aeg iseendasse vaatamiseks. Timmer soovib inimestele õpetada, kuidas vanu käitumis- ja harjumusmustreid enda puhul muuta. “See ei käi suure lärmi ja õllese peo juurde, seda tehakse kaine peaga,” ütleb ta. Selleks tuleb kirjutada