Tuleval nädalal avalikustatav tervishoiu rahastamise analüüs soovitab kehtestada uusi makse, et arstiabi kättesaadavus püsiks senisel tasemel. Kui otsuseid õigeaegselt vastu ei võeta, on 2025. aastaks tervishoius puudu 200 miljonit eurot ehk sama palju, kui kulub praegu perearstiabi süsteemi toimiseks.
Eesti valis omal ajal tee, et arstiabi rahastamine ei sõltu poliitikute otsustest. Nii saab tervishoid raha peamiselt sotsiaalmaksust, viimastel aastatel tasub riik ka mittetöötavate pensionäride eest.
“Me näeme, et sellest tulevikus enam ei piisa ning see tähendab, et riigieelarvest oleks vaja täiendavaid vahendeid tervisekassa eelarvesse,” ütles tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.
Arstiabi rahastamist analüüsinud Tartu Ülikooli teaduri Andres Võrgu sõnul on kaks valikut, kas panna meditsiin sõltuma poliitikute ühekordsetest otsustest või kehtestada sihtotstarbeline maks tervishoiu rahastamiseks. Analüüs pakub välja, et edaspidi võiks riik hakata maksma sotsiaalmaksu kõigi ravikindlustatute eest.
“Kui nüüd tõesti teha siirdeid näiteks laste eest, kõikide pensionäride eest ja võib-olla veel mõningate võrdustatud rühmade eest, näiteks õppurid, siis see kokku annaks piisavalt suure summa, et järgmised 15 aastat oleks tervisekassa defitsiit kaetud,” rääkis Võrk.
Kui Eesti soovib säilitada solidaarset ravikindlustust, siis Võrgu sõnul pole maksutõusust pääsu. Tema pakub välja ühe lahendusena käibemaksu tõstmise 20 protsendilt 23,5 protsendini. See maksutõus kataks ära tervishoiu rahavajaduse aastani 2040.
“Selline rahaline mõju kulude katmiseks oleks sellel kõige stabiilsem, paremini prognoositav ja kindlasti administratiivselt kõige lihtsam. Kuna iga tulu, mis tuleb riigieelarvest, tähendab kusagilt raha leidmist, siis täna on keerukas neid vahendeid leida,” ütles Banhard.
Arstiabi rahamured võiks lahendada Võrgu sõnul ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi kahekordistamine, abi oleks ka karastusjookide maksustamisest.
“Sotsiaalministeerium iseenesest maksupoliitikat ei tee, me saame ära kirjeldada selle vajaduse, mis täiendava rahaga tervishoius muutub, ja teha ettepanekud viiside kohta, kuidas seda raha võiks kokku koguda, on see siis näiteks ühiste maksudena. Aga millist maksu ja millises määras, lõpuks see on poliitiline otsus,” kommenteeris terviseminister Riina Sikkut.
Sikkut peab novembriks esitama valitsusele oma ettepanekud, et need jõuaks jõustada enne 2025. aastat. Kui seda otsust õigeaegselt ei tehta, siis 2025. aastal on tervishoius puudu ligi 200 miljonit eurot. Umbes nii palju maksab praegu perearstisüsteemi ülalpidamine.
“Ainult raha juurde toomine süsteemi ei ole see, millega me siin peaksime tegelema. Tuleb kindlasti üle vaadata kõik tänase tervishoiu kulud, analüüsida, kuidas see kasutus on efektiivne,” rääkis Banhard.
Err.ee
