14. oktoobril registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis kokku 53 teadet telefoni- ja internetikelmusest. 17 juhul tekitati inimestele varalist kahju, kokku ligi 178 000 eurot.
Suur osa petukõnesid tehti Tervisekassa, Elektrilevi, politsei ja pankade nimel. Liikvel on ka kelme, kes loovad kannatanuga suhtlusrakenduste kaudu romantilise suhte eesmärgiga petta kannatanult raha.
Armukelmid esitlevad end sageli välismaise sõduri, laevakapteni või arstina, kes on kuidagi seotud Eestiga. Tihtipeale on ta lesk või muul moel kurva elusaatusega. Raha hakkab kelm küsima umbes 2-4 nädala pärast, kui tal juhtub mõni ootamatu, kuid usutav eriolukord. Raha küsimine kordub seni kuni ohver mõistab, et on sattunud kelmi ohvriks.
Näited möödunud ööpäeva juhtumitest:
Lõuna-Eestis pöördusid politseisse kaks eakat naist, kellega oli umbes 15 kuu jooksul suhelnud kelmid, kes esitlesid end Süüria rahuvalvajatena. Pika suhtluse jooksul petsid kelmid kannatanutelt välja ligi 50 000 eurot.
Tartus helistas 45-aastasele mehele WhatsApp’i suhtlusrakenduse kaudu pettur, kes esines politseinikuna. Kõne käigus kinnitas kannatanu Mobiil-ID-ga tehinguid. Kahju kokku 45 000 eurot.
Tallinnas helistati 39-aastasele naisele esmalt Elektrilevi seejärel panga nimel. Kelmid petsid kannatanult välja kõik tema andmed ja paroolid. Kannatanu arvelt võeti 25 000 eurot.
Piira sotsiaalmeedias oma profiili nähtavust võõrastele.
Ära võta vastu sõbrakutseid võõrastelt inimestelt ega vasta nende sõnumitele.
Ära tee võõrastega rahalisi tehinguid.
Politsei ootab vihjeid kelmustest meiliaadressile kelmused@politsei.ee
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
