Erakorralised uudised

Andres Sutt: maksuküüru kaotamisest võidaks kõige enam just keskklass

Möödunud aastal on joon all ja seda ka maksustamise vaatest ning veebruari keskel antakse stardipauk tulude deklareerimisele.

Kindlasti leidub neid, kes saavad rõõmustada maksutagastuse üle, sest on näiteks investeerinud pensioni kolmandasse sambasse või tasunud lapse koolituskulude eest. Kuid on ka neid palga- ja muu tulu saajaid, kes peavad tulumaksu sügisel juurde maksma, sest 1200 eurot ületavast kuusissetulekust nõuab kehtiv maksusüsteem endale ühe euro igast lisandunud kolmest eurost. Ja nii kuni 2100-eurose kuusissetulekuni, millest alates maksuvaba miinimum puudub sootuks ja maksumäär on taas 20 protsenti.

On väga hea, et maksuküüru kaotamisele on tulnud toetajaid juurde ning pooldajaks on jäänud vaid Isamaa. Keskklassi karistav maksusüsteem on unikaalne ja kahjuks negatiivses võtmes. Eesti mediaanpalk on praegu 1400 eurot ning keskmine läheneb 1800. eurole ehk karistada saab just keskklass.

Tuluvahemiku nihutamine, mida on soovitatud, ei lahenda probleemi ega tee süsteemi korda, vaid lükkaks hädavajalikku remonti lihtsalt edasi. Seepärast soovib Reformierakond kehtestada maksuvaba miinimumi 700 eurot kõigile ning maksustada seda ületavad tulud ühetaoliselt 20 protsendiga. Sellest muudatusest võidab kõige enam just keskklass, keda praegune, 2018. aastast kehtiv maksusüsteem enim karistab.

Taastades ühetaolise maksuvaba miinimumi kõigile, jääb inimestele aastas kätte võrreldes praegusega kuni 1680 eurot enam.

Mõned näited.

Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 euroni. Reformierakonna maksusüsteemiga saaks sellist palka saav õpetaja praegusega võrreldes täiendavad 132 eurot palgatõusu, aastapalga tõus oleks 1589 eurot.

Politseiniku miinimumpalk on 2023. aastast alates 1849 eurot, Reformierakonna keskklassi maksuvabastus tähendaks politseinikule 104 eurot rohkem kätte, aastas teeb see 1242 eurot.

Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1600 euroni. Maksuküüru kaotamine jätaks kõrgharidusega kultuuritöötajale jaanuarist täiendavalt kätte 67 eurot kuus ehk 808 eurot aastas.

Kriitikud ütlevad, et meie maksumuudatus soosib vaid rikast osa ühiskonnast. Kuid eeltoodud näide kinnitab, et see ei ole nii. Kui me soovime, et Eestis loodaks kõrget lisandväärtust loovat ja hästi tasustatud töökohti, siis peab ka maksusüsteem seda soosima. Astmeline tulumaks töötab täpselt vastupidi, maksustades neid kõrge lisandväärtusega töökohti kõrgema maksumääraga.

Kokkuvõttes jätab meie ettepanek inimestele aastas kätte ca 340 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada vastavalt oma äranägemisele. Vastuseks küsimusele, kuidas seda maksumuudatust rahastada, siis ei suurendaks see riigi püsikulusid, vaid praegusega võrreldes oleks arvestuslik maksulaekumine väiksem. Ning see on oluline erinevus.

Korra juba suurendatud püsikulusid on tulevikus keeruline tagasi pöörata. Tulude väiksem laekumine ei pruugi aga sellises mahus realiseeruda. Näiteks sõltub tegelik maksulaekumine muuhulgas ka muutustest tarbijaeelistustest.

Hoides Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsena tähendab see ka sissetulekute üldist kasvu ning kõrgema palgaga töökohtade loomist, millel on positiivne mõju maksulaekumistele. Ka ettevõtte tulumaksureformi mõju hinnati alguses negatiivseks, ometi sai sellest Eesti edulugu.

Allikas. https://reform.ee

Vaata ka:

Blue Breaking News YouTube Channel Art

Astri Grupp investeerib SEB Rohelaenu abil päikeseparkidesse

Astri Grupp teeb investeeringuid päikeseparkidesse, paigaldades uued paneelid Narva ja Pärnusse ning täiendab ka olemasolevat

Kivioli uus uhishoone 2023726

Ida päästekeskuse operatiivsündmused 20. – 21. mai 2024

Looduses valitseb üle Eesti suur tuleoht. Ilmaprognoos lubab kuiva ja päikesepaistelist ilma ning looduse tuleohtlikkus