Andmekaitse Inspektsioon (AKI) uurib SA Eesti Terviserajad rajakaamerate korraldust, sest internetti otsepilti edastavad kaamerad on märgistamata ja nende resolutsioon võimaldab radadel viibijate tuvastamist. See on aga vastuolus kehtivate nõuetega.
AKI sai pöördumise seoses SA Eesti Terviserajad terviserajale paigaldatud avaliku kaameraga, millel puudub tähistus. Lisaks on kaamera pilt, mida on võimalik jälgida reaalajas interneti kaudu, kõrge resolutsiooniga. Pöördumisest ajendatuna alustas AKI järelevalvemenetlust isikuandmete kaitse seaduse alusel.
“Kui turvakaamera vaatevälja jääb terviserada avaliku ruumina, peab kaameraomanik kaaluma, kas tal on õigustatud huvi selle ala filmimiseks ning kui on, siis peab enne videoalasse jõudmist olema paigaldatud teavitussilt. Inimesele tuleb avaldada, kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt, missugusel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta,” sõnas AKI järelevalve juht Liisa Ojangu. “Selline nõue tuleneb asjaolust, et Euroopa Kohtu hinnangul kätkeb statsionaarne kaamera endas inimeste profileerimise riski,” lisas Ojangu.
“Kui inimesed on tuvastatavad, ei tohi veebikaamera vaateväli hõlmata tervet ala, sest niisugusel juhul pole inimesel võimalik jäädvustamist vältida. Seega kui kaameraga on hõlmatud suur ja paljukäidav ala, mida terviserada kindlasti on, peaks veebikaamera resolutsioon ja seade olema selline, et ei võimalda vaatevälja jäävate inimeste tuvastamist või siis peab olema tuvastaval kujul jäädvustamiseks täidetud õigustatud huvi alus,” selgitas Ojangu.
“Praegu ei saa veel öelda, kas ja mida kohustame kaameraomanikku menetluse tulemusel tegema,” märkis ta.
Kuna AKI kahele kirjalikule järelepärimisele SA Eesti Terviserajad ei vastanud, siis tegi inspektsioon terviseradade haldajale ka 700-eurose sunniraha hoiatuse.
SA Eesti Terviserajad juhi Assar Jõepera sõnul ei vastanud nad varem inspektsiooni kirjadele, sest meilid läksid prügikausta. Reedese seisuga on aga kirjad käes ja SA Eesti Terviserajad on koostamas AKI-le ka vastust, märkis Jõepera.
Jõepera selgitas, et nende veebikaamerad on seatud üles selleks, et spordihuvilised saaksid tutvuda reaalajas raja olukorraga. Kaamera teravus sarnaneb tema sõnul surfi- ja rannakaamerate omaga. “Tõenäoliselt on võimalik kaamera kaudu ära tunda mõni oma tuttav, aga muidu inimesed äratuntavad pole,” sõnas Jõepera. “Sealt pole võimalik detailselt infot saada ja detailset infot me sealt ka ei kogu,” sõnas Jõepera.
Jõepära sõnul on tõenäoliselt AKI ettekirjutuse taga mõne isiku teavitus, keda siiski rajakaamera häiris.
“Saadame reedel inspektsioonile vastuse ja loodame, et probleem saab lahenduse. Kui andmekaitse nõuab, et me rajakaamerad asendaksime vähem teravate vastu, siis seda me ka teeme. SA Eesti Terviserajad ei hakka selle vastu protestima,” sõnas Jõepera.
Sihtasutuse Eesti Terviserajad asutasid 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Sihtasutus on terviseradade võrgustiku katuseorganisatsioon, mille põhitegevused on liikumis- ja spordiradade väljaarendamise nõustamine, arendustegevuste koordineerimine ja finantseerimisele kaasaaitamine.
Err.ee
