Teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg leiab, et tervisetõendi nõudmine suunab koroonavaktsiinis kahtlejaid rohkem vaktsineerima ning ennustab, et tõendid jäävad meid saatma vähemalt seni, kuni COVID on muutunud gripiga võrreldavaks nakkushaiguseks.
Me oleme üldisi vaktsineerimisnumbreid taga ajades unustanud tõsiasja, et erinevalt Soomest ja Rootsist on meil väga suur hulk vanemaid inimesi endiselt vaktsineerimata. Näiteks Ida-Virumaal on üle 50-aastastest inimestest vaktsineeritud vaid 51 protsenti. Mis on see võti, mis avaks vaktsineerimistahte ka nendele inimestele?
Vanusel on suhteliselt väike roll vaktsiiniotsuse kujunemisel. Meetmed on täpselt samad, mida jõudumööda Eestis minu hinnangul ka täitsa tublisti rakendatakse. Esiteks näitab häid tulemusi jätkuvalt vaktsineerimise kättesaadavuse suurendamine, näiteks kaubanduskeskuste juures vaktsineerimine. Kindlasti peab mõtlema, kuidas võiks jõuda inimesteni, kes ei ela linnades ega kaubanduskeskuste läheduses.
Natukene traagilisel moel on praegu kasulik, et koroonapandeemia ei ole meid rahule jätnud ja see oht on endiselt olemas. Riigikantselei tellitud küsitlusuuring näitas, et inimeste ohutaju on käinud tegeliku olukorraga ühte jalga ehk siis praegu tõusnud. Kahevahel või kõhkleval oleva inimese puhul see on oluline faktor, mille nimel vaktsineerimist tasub ette võtta. Ma olen ka seda meelt, et koroonatõendite või tervisetõendite nõudmine teeb sama tööd. Tervisetõendite nõue aitab meil hoida meeles, et vaktsineerimine teeb igapäevaelu isegi lihtsamaks.
Kolmas suund on inimeste arusaama korrastamine. See on hästi keeruline ülesanne, sest inimeste arvamused on kujunenud kakofoonias, mida iseloomustab faktipõhise info keerukus ja raske kättesaadavus. Teiselt poolt siis veel kuulujutud või lausa väärinfo. Inimeste peades valitseb praegu üsna suur segadus. Selles segaduses korra loomine nõuab aega ja kannatlikkust. Ja siin on oluline roll perearstidel, kes oma patsientidega võtavad ise ühendust ja pöörduvad inimeste poole, kes tulevad korralisele vastuvõtule. Ja leitakse aega, et vestelda inimesega ja aidata tema peas toimuvat segadust korrastada.
Iga katse, mida tehakse, et inimesi vaktsineerima saada, ei ole kohe kriitikat väärt. Aga kas perearstide asemel kõnekeskusest tundmatult inimeselt saadud telefonikõne aitab Ida- Virumaa vanematel inimestel paremini vaktsineerimisotsust teha?
Mulle tundub küll, et sellel on palju potentsiaali. Kindlasti on inimesi, kelle muret see ära ei lahenda, näiteks on ju inimesi, kes ei tohigi ennast vaktsineerida. Ja on neid, kellel on veendumus, et nad ei taha vaktsineerida ja see veendumus on väga tugev, mida tuleb lihtsalt austada.
Loe edasi SIIT
Allikas: Err.ee
