Tervise Arengu Instituudil on valmis saanud koostöös Terviseametiga ülevaade „HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2011–2020“, millest selgub, et HIVi juhtude levik on stabiliseerunud, kuid endiselt suhteliselt kõrgel tasemel.
2020. aastal diagnoositi Eestis 147 uut HIVi juhtu (11,1 juhtu 100 000 inimese kohta). Alates 1988. aastast on Eestis kokku diagnoositud HIV-viirust 10 226 inimesel. Vahemikus 2011–2020 on uute juhtude arv aastas langenud 60% võrra.
Naiste osakaal oli 2020. aastal uute juhtude seas 40%. Uutest juhtudest 52% avastati
Tallinnas ja 27% Ida-Virumaal. Ligi pooltel juhtudel oli nakkus levinud heteroseksuaalsel teel, 7%-l juhtudest narkootikumide süstimisel ja 5%-l homoseksuaalsel teel. Üle kuue aasta registreeriti kolm emalt-lapsele nakkuse leviku juhtu.
„Kui arvestada üksnes Eestis esmakordselt tuvastatud HIVi juhte, siis oli langus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 17%. Languse põhjuseks ei pruugi olla aga tegelik HIVi leviku vähenemine, vaid ka vähenenud testimine 2020. aastal. Samaaegselt on kogu rahvastiku HIV-testimise tase järkjärgult tõusnud ja tulemused, muuhulgas väga madal HIVi levimus veredoonorite seas, viitavad sellele, et tavarahvastikus on HIVi levik väike,“ kommenteeris TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna vanemteadur Kristi Rüütel.
2020. aastal tehti kümnendiku võrra vähem HIV-teste kui 2019. aastal. Testimise languse peamiseks põhjuseks oli COVID-19 pandeemia tõttu väljakuulutatud eriolukord, mille ajal oli ligipääs plaanilisele ravile, aga ka anonüümsele testimisele piiratud.
„HIV-testimise üldine tase on meil siiski väga hea. Näiteks Euroopa Liidu riikide seas, kes HIVtestimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Vajalik ei ole mitte niivõrd ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunatud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud,“ andis olukorrale hinnangu Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.
Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIVi levimus stabiilne. Suurenenud on juhtude arv meestega seksivate meeste (MSM) seas.
„Kuna absoluutarvud on väikesed, on raske trende hinnata ja oletada, kas tegemist on paranenud levikuteede teavitamisega või sagenenud nakatumisega MSMide seas. Viimaste uuringute andmetel ei ole riskikäitumise tase MSMide seas viimase kümne aasta jooksul langenud. Järgnevatel aastatel tuleb HIVi homoseksuaalse levikutee trendile ja nakatumise ennetamisele oluliselt enam tähelepanu pöörata, kuna Lääne-Euroopas on homoseksuaalne nakkuse levikutee peamine ja mitmetes riikides pigem kasvutendentsiga,“ tõdes Rüütel.
Euroopa Liidus oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2019. aastal Malta ja Läti järel kolmandal kohal. EL keskmine oli sel aastal 4,9 uut HIVi juhtu 100 000 inimese kohta.
Alates 2009. aasta lõpust kogub Terviseamet uute HIVi juhtude andmeid
nakkushaiguste infosüsteemi kaudu. Raporti koostamisel on kasutatud peamiselt Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi andmeid, sellega saab täismahus tutvuda siin: HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2011-2020 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)
Allikas. https://www.tai.ee/
