Sorokasveet ehk tsirgupäev, mida tähistatakse 9. märtsil, on õigeusupüha, neljakümne märtri mälestuspäev, mis oli tuntud üksnes Setumaal. Rahvakalendris on see tõeline lindude päev. Öeldi, et soojal maal pöörab nelikümmend lindu suu suve poole ja pea päeva poole, alustades rändamist meie poole.
Tsirgupäeval küpsetatakse lindudele (või pühakutele) paistekakud (“vatsk”), millest osa viiakse lindudele puuriidale või kõrgemale kohale, osa süüakse ise, osa antakse karjalaskepäeval ja künnipäeval kündjale, karjusele ja karjale.
Lindude ootamine ja saabumine on maarahva jaoks eriliselt tähenduslikud. Koos rändlindudega saabub ju kevad. Lindude saabumine paneb südame kiiremini põksuma ja toob suule rõõmsad tervitussõnad teinekord isegi eakal inimesel.
Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale.
Maagilisi võtteid tarvitati ka kanade munema panemiseks, eeskätt, et nad munadepühadeks palju muneksid. Neile anti süüa ja “viheldi” seejuures vitsakese, ahjuluua või vööotsaga, öeldes: “Loo mune! Loo mune!”
Tänapäeval korraldatakse sel päeval paiguti koolides lindudepäevi, mille käigus pannakse üles pesakaste.
Ennustused
Kui sel päeval on ilm külm, on külma veel 40 päeva.
Mida mujal tehakse
Venelased äratasid lauluga linde ja kutsusid neid tagasi koju. Küpsetati linnukujulisi saiu ja visati neid lindude jaoks katusele.
