„Küsimus on vaid ajas ja sammude pikkuses,“ ütles Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professori Anu Toots, et 60 protsendi mediaanpalga poole liigutakse niikuinii. „See tuleneb Euroopa Liidu direktiivist ja Eesti enda võetud kohustustest. Polegi nii tähtis, kas hakatakse tõstma iga aasta tükikaupa 15-20 protsenti või tehakse korraga suurem hüpe. 2027. aastaks peab alampalk ulatuma 60 protsendi määrani ning tagasiteed sellelt teelt enam ei ole.“
Tootsi sõnul pole ka eriti reaalne, et valitsus peab ise uued määrad kehtestama, kuna sotsiaalpartnerid ei jõua omavahel kokkuleppele. Ka tööandjad peavad aru saama, et kui alampalka piisavalt ei tõsteta, siis valivad tööealised pigem sotsiaaltoetuste tee kui palgatöö. „Kui aga leidubki nii nõrkasid tööandjaid, kes ei suuda oma töötajatele väärilist palka maksta, siis jääb nende osaks lihtsalt hääbuda,“ tõdes ta.
Praegu oleks valitsuse pakutud 60 protsendi mediaanpalga suuruseks 887 eurot. Ametiühingute hinnangul oleks see just paras suurus.
Ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel ütles, et erinevad erakonnad on oma valimislubadustes sellest suuremaid numbreid juba aastaid tagasi välja pakkunud. „Tuleb aga silmas pidada, et kui teoreetiliselt kehtestada see number miinimumpalgaks järgmise aasta algusest, siis selleks ajaks võib mediaanpalk olla juba teisel tasemel,“ märkis ta. „Tavapäraselt oleme järgmise aasta miinimumpalga numbrist tööandjatega rääkinud sügisel.“
Toomel ütles, et sel aastal on soov kokku leppida tavapärasest kiirem miinimumpalga tõus. „Sellega seoses on lisaks konkreetsele numbrile küsimus ka selles, milline saab olema mehhanism, kuidas miinimumpalk tõuseb. Selles osas loodame maikuus kokkuleppeni jõuda,“ rääkis ta.
Nüüd ollakse tööandjatega Toomeli sõnul sellises seisus, kus tuntakse, et mehhanismi osas valitseb üksmeel, aga konkreetsest miinimumpalga numbrist pole veel juttu olnud. Esimene kohtumine tööandjate esindajatega läbirääkimiste raames leiab aset 10. mail ametiühingute majas.
Arto Aas: kokkulepet tuleb austada
Tööandjate keskliidu juht Arto Aas ütles, et tööturu osapooled ehk tööandjad ja ametiühingud ootavadki valitsuselt eeskätt tööturu osapoolte kokkulepete austamist ja alampalga kujunemisse mitte sekkumist.
„Siiani on tööturu osapooled selle omavahel kokku leppinud ja sellest pole kaotanud ettevõtjad, kellele see on olnud jõukohane, ega ka töötajad. Alampalk on viimased kümnendid kasvanud keskmisest palgast ja hindadest kiiremini,“ leidis Aas.
Palkade, sealhulgas alampalga kasvu ei saa majanduskeskkonnast lahti ühendada või neid kahte kuidagi eraldi käsitleda. Kui majanduses on head ajad, ettevõtete käibed kasvavad ja konkureeritakse edukalt eksportturgudel, siis kasvavad ka sissetulekud kiiremini. „Sellest on tööandjad ja ametiühingud alampalka kokku leppides seni ka lähtunud,“ tõdes ta
Küll aga ootavad tööandjad uuelt koalitsioonilt samme palgakasvu tingimuste loomiseks. Selle üks pidureid on juba aastaid olnud tööjõukriis, mis ettevõtete arengut tagasi hoiab, takistab siia töökohti loomast või siis sunnib neid siit teistesse riikidesse ära kolima.
„See tähendab olematut majanduskasvu ja saamata jäänud makse,“ selgitas Aas. „Ise see probleem ära ei lahene ja tegutsemata üksnes teravneb, sest aastakümneid negatiivsena püsinud iibe tõttu siseneb lähikümnendil tööturule tuhandeid inimesi vähem kui sealt pensionile lahkub. Elanikkond vananeb ja tööealine elanikkond väheneb,“ nentis ta.
Alampalk peaks kasvama keskmisest palgast kiiremini
Koalitsioonilepingus on ette nähtud ühe esmase eesmärgina jõuda maikuus kokkuleppele ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk oleks 2027. aastaks 60 protsenti mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.
Kuna alampalga teema ühes töövaldkonna teemadega liigub seniselt sotsiaalministeeriumilt majandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda, siis vastutabki valitsuses alampalga teema eest Riisalo.
Valitsuse silmis on eesmärgiks esmalt leppida kokku tingimused, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60% mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini. Koalitsioonileping käsitleb alampalga teemat kaheselt. Üks on see, mis on otseselt valitsuse mõjusfääris, ehk riigitöötajate palgad. Teine pool on ametiühingute ja tööandjate vaheline kokkulepe.
„Me ei soovi sekkuda sotsiaalpartnerite autonoomiasse ja otsustusõigustesse. Eesmärk on, et töötasu tõusu tingimused lepivad kokku esmalt Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit. Mõlemad osapooled on asunud teemat arutama ja kohtuvad peatselt omavahel,“ kinnitas Riisalo.
Samas oodatakse valitsuses ka nendepoolseid ettepanekuid ja mõtteid kokkuleppe osas. Minister ise on mõõdukalt optimistlik, et raamkokkulepe alampalga suuruse tõstmiseks 2027. aastaks 60% mediaanpalgast saab maikuu jooksul sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud.
„Riik ega valitsus seda rolli sotsiaalpartneritelt ära ei võta, vaid soovime olla konstruktiivne partner ja pisut tagant nügida. Praegu räägime pigem tempost, mis eesmärgi saavutamiseks võiks seada ning et see oleks mõlemale poolele vastuvõetav,“ täpsustas ta.
Riisalo selgitas, et aastaid on see dialoog toiminud ja tegelikult saadakse aru, et ettevõtted peavad olema kasumlikud ja konkurentsivõimelised. „Teiselt poolt peab inimestel olema väärikas palk.“
Tema sõnul jookseb alampalga lepe kokku ka majutuse käibemaksu teemaga, sest selles sektoris, eriti maapiirkondades, on madalapalgalisi töökohti omajagu. „Ühelt poolt käibemaksu tõus, teiselt alampalga tõus,“ märkis Riisalo.
Alampalk
2022. aastal oli miinimumpalga määraks 654 eurot kuus ehk 3,86 eurot tunnis. 2021. aasta miinimumpalk jäi 2020. aasta tasemele vastavalt tööandjate ja ametiühingute kokkuleppele. 2020. aastal moodustas alampalk 584 eurot ja minimaalne tunnitasu oli 3,48 eurot. 2023. aastal tõusis alampalk 725 euroni (tunnitasu vastavalt 4,31 euroni). Statistikaameti kiirhinnang näitab, et aastane hinnakasv oli aprillis 13,16%. Märtsikuu inflatsioon oli aga 15,3%. Märtsis mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta märtsiga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku, ning eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust veerandi.
Kodudesse jõudnud elekter oli 49,5%, soojusenergia 35,6%, tahkekütus 41% ja gaas 17,8% kallim.
