SA Avatud Lootuse Fond saab linnalt ka toetust, et tegeleda linlaste alkoholisõltuvuse vähendamise ja nõustamisgruppide kokkukutsumisega.
Eestis Anonüümseid Alkohoolikuid vedava Mihkli sõnul käib Eestis AA kogunemistel ligemale kakssada inimest. Mingeid ühiskondlikke annetusi ega toetusi ühing tegutsemiseks ei korja. “Oleme seni ise hakkama saanud,” rääkis mees. “Igaüks maksab nii palju, kui saab. Kes saab rohkem anda, annab rohkem. Kel aga midagi pole, see ei pea ka midagi välja käima.”
Loe ka: TÄIENDATUD. KURB: Eestis on 60 000 alkoholisõltlast
Lätis ja Soomes on anonüümsete alkohoolikute organisatsioon tunduvalt mõjusam, kaasates ka tunduvalt rohkem inimesi. Mihkli sõnul on meil tegemist riigi tegematajätmistega. “Naaberriikides on olemas kliinikud, kuhu alkoholisõltlane tasuta ravile võetakse,” märkis ta. “Seal puhastatakse tal veri ära ja võimaldatakse tasuta haiglakoht ning elamine. Esmase võõrutusravi käigus suunatakse ta juba ka AA-rühma, kus käimist ta pärast kliinikust lahkumist õigel rajal püsimiseks jätkata saab.”
Pehme ravi ei aita
Sundimist Mihkel õigeks ei pea, kuna sellest polevat tegelikult mingit kasu. “Oleme siin näinud küll neid jalavõrudega tegelasi, kes prokuratuurist kohal käima sunnitakse,” rääkis mees. “Nii kui kohustuslik aeg läbi, nii pole neist enam ka midagi kuulda. Kõige tähtsam on asja juures ikkagi inimese enda motivatsioon – ilma selleta ei tee midagi ära.”
Kui Soomes tegutseb tänu riigi alkoholismiravile lausa 700 AA rühma ning ka lätlased saavad riigilt abi, siis meie riigis sellist teenust pole. Seda vaatamata tõsiasjale, et alkoholismiprobleem on Eestis taas tõusma hakanud ja kahjustab üha enam kogu ühiskonda.
Riigil on käimas küll Kaine Eesti programm, mille raames on lubatud siiski ka alkoholi tarbida. Muu hulgas tuleb seal pidada alkoholipäevikut. Mihkli sõnul raskekujuliste alkoholisõltlaste abiks sellisest pehmest lähenemisest ei piisa. “Väga raske on tunnistada, et sa oled mingi vedeliku ees võimetu. Aga oluline on alkoholiga nulltolerants teha,” rääkis ta. Riik aga võiks mehe hinnangul Ameerikast laenatud, nn Minnesota programmi proovida. Sellega on nii Lätis kui Soomes ka häid tulemusi saavutatud. “Seal võetakse alkoholisõltlane 28 päevaks kliinikusse sisse ja tehakse esmane võõrutusprogramm läbi,” rääkis Mihkel.
Kui varem vastutas alkoholiravi eest TAI, siis käesoleva aasta jaanuarist tegeleb sellega hoopis tervisekassa. Sealne sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi kinnitas, et riik tegeleb siiski probleemiga tõsiselt. “Oluline on, et igas maakonnas oleks nõustamine ja ravi kõigile abivajajatele kättesaadav,” lausus ta.
Käesoleval aastal on ennetust ja nõustamist pakkunud 17 perearstikeskust üle Eesti. Üks võimalus alkoholismi sõltuvushäire korral ongi pöörduda perearsti või pereõe poole, kes aitavad inimesel hinnata, kui suurt riski kujutab alkohol tema tervisele. Vastavalt sellele tehakse inimesele analüüse ning antakse nõu, kuidas alkoholitarvitamist vähendada. “Teenust on sel aastal pakkunud 19 perearsti ja 17 pereõde. Iga päev lisandub teenuseosutajaid järjest juurde,” rääkis Kivi. Samas peab perearst või pereõde olema läbinud spetsiaalse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise koolituse.
“19. jaanuaril toimunud perearstide infopäeval tegime üleskutse, et need, kellel koolitus on läbitud, teenust ka osutama hakkaksid,” ütles Kivi. Tema sõnul on alates 19. jaanuarist ravi pakutud juba pea 150 inimesele.
Tasuta abi hästi kättesaadav
Mihkel on aga perearstide suhtes skeptiline. Mehe alkoholismist teadvat ka tema perearst, aga mingit ametlikku abi Mihkli sõnul selle haiguse vastu Eestis ikka ei pakuta. “Omal ajal saadeti mind ka psühhiaatri juurde. Seal oli üks noor naisterahvas, otse koolist tulnud, kes ütles mulle, et proovige vähem juua,” tõi ta näite. “No mis sa sellisele asjale siis vastu peaksid kostma?”
Kivi nentis, et psühhiaatreid, eriti heal tasemel spetsialiste, on vähe. “Paraku saavad ravi pakkuda vaid asutused, kellel on olemas psühhiaatria tegevusluba ning ka töötav psühhiaater, kes inimeste vaimse tervise seisundit hindab,” kinnitas ta.
Samas nentis spetsialist, et suur roll tervenemises on ka sellel, kas inimene on ravile minekuks valmis. “Sõltuvus on haigus ja patsient peab selle ees vastutuse võtma. Spetsialist saab küll toetada ja aidata, aga ei ole ühtegi imeravimit, mis sõltlase kiiresti terveks teeks,” tõdes ta.
Alkoholiravi pakuvad Eestis siiski ka keskused, kus ravi on visiiditasuta. Teenus ei eelda saatekirja, visiidile pääseb aga eelregistreerimisega. Pöörduda saavad sinna nii ravikindlustusega kui ka kindlustamata inimesed. Tallinnas on käesoleval aastal alkoholiravi pakkunud Laagri Perearstikeskus OÜ, Perearst Piret Tammist OÜ, Järveotsa PAK OÜ, Jürgenson PAK OÜ, OÜ-s MERE-MED, Perearst Piret Innos OÜ, Medicum PAK AS, Ränilinna Perearstikeskus OÜ ja Tomson Tervisekeskus OÜ.
Tallinna tervshoiuametniku Ene Tombergi sõnul on õige ja õigeaegse ravi puhul alkoholist ja teistest uimastitest tingitud surmad ja muud säärased kahjud ennetatavad. Linn toetab paljusid mittetulundusühinguid ja organisatsioone, kes sõltuvusega võitlevad. Linlastele on saadaval nii nõustamine kui tasuta voodikohad rehabilitatsiooni raames.
Näiteks SA Avatud Lootuse Fond saab linnalt toetust, et tegeleda linnaelanike riskikäitumise vähendamisega ja sõltuvusnõustamise gruppide kokkukutsumisega. Lisaks teeb sihtasutus koostööd mitmete teiste vabatahtlike organisatsioonidega, kes samuti ühel või teisel viisil alkoholismi vähendamisega tegelevad. Fondi juhatuse liikme Liis Borissenko sõnul tuleb spetsialistidega alati konsulteerida. “Abisoovi korral võib minna näiteks fondi kodulehele ja sealt juba konkreetsetel kontaktidel ühendust võtta. Või siis tõstatada oma mure hoopis perearsti juures. Ka nemad saavad suunata tasuta psühhiaatri teenusele ja muudesse vajalikesse kohtadesse, kust sõltlane oma käitumisprobleemile abi leiaks,” kinnitas Borissenko.