Sotsiaalministeerium tutvustas täna koos WHO ja Kanada sõltuvuste ja vaimse tervise keskusega Eesti alkoholipoliitika mõjusid tarvitamisele ja rahvatervisele. Uuringus tõdetakse, et alkoholist tingitud kahjud ühiskonnale on kõrged ja alkohol inimestele üha enam kättesaadav. Teisalt on hakanud noored alkoholi tarvitama vanemas eas ja tarbivad seda üha harvemini.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on alkoholitarbimisel märkimisväärne hinnalipik, mida kogu ühiskond tasuma peab. „Iga uuring ja statistika, mida me Eesti alkoholitarvitamise kohta teeme ja loeme näitab, et alkohol on järjest taskukohasem ja inimestele lähemal. Eesti on alkoholi kogutarbimiselt inimese kohta OECD riikidest neljandal kohal ja kahjuks suundume pigem kolmandale kohale.“
Kanada sõltuvuste ja vaimse tervise keskuse vanemteadur Jürgen Rehm sõnas, et kuigi 2013-2019. aastal kasutusel olnud alkoholi roheline raamat oli nii mõnelgi viisil edukas, ei saavutanud Eesti täielikult endale püstitatud eesmärke. „Peamine positiivne näitaja oli alkoholi tarbimise vähenemine elaniku kohta ja alkoholist otseselt tingitud suremuse vähenemine, eriti meestel. See näitab, et järjepidevad ja targad otsused alkoholipoliitikas võivad tuua märkimisväärset kasu rahvatervise edendamisel.“
Uuringu tutvustamisel tõdeti, et aastast 2014 on müügikohtade arv järk-järgult aina kasvanud. Sellega paistab Eesti ka Baltimaade võrdluses silma, sest Lätis ja Leedus on müügikohti kas aastatega vähendatud või jäänud number samale tasemele.. „See kujutab endast olulist väljakutset, et luua edukas alkoholipoliitika Eestis. 2016–2018 kehtestatud maksumuudatused olid rahvatervise seisukohast edukad. Siiski ei järgnenud maksumuudatustele müügikohtade arvu vähendavaid muudatusi, et piirata ka alkoholi kättesaadavust,“ ütles Rehm. 90% Eesti inimestest jõuab alkoholi müügikohta 10 minuti jooksul. Alkoholipood on Eesti inimesele lähemal kui perearst, koolimaja, politsei ja pääste
Eesti paistab ülejäänud Euroopaga võrreldes silma ka ühe kõrgeima korraga suures koguses alkoholi tarvitamisega. Säärane tarvitamine suurendab oluliselt terviseriske ning soodustab näiteks südame-veresoonkonna haiguste teket. Lisaks on suurem tarvitamine seotud suuremaa riskiga vigastuste tekkele ja vägivalla toimepanemisele. 2022. aasta uuringuandmed näitavad, et vähemalt 21% meestest ja 11% naistest vanuses 16-64 aastat tarbis vähemalt kord nädalas kuus või enam ühikut alkoholi.
Tunamullu registreeriti Eestis 750 täielikult alkoholist tingitud surmajuhtumit. 2019. aastal oli neid 507. Üheks põhjuseks võib pidada inimeste tarbimisharjumuste muutumist koroonapandeemia ajal ning 2019. aastal ellu viidud alkoholi aktsiisi maksulangetust. Alkoholist tingitud haiguste suremuse tõttu oleme 2022. aastast Euroopa Liidus esikohal. „See näitab, et Eesti on jätnud midagi tegemata või teinud midagi väga valesti,“ kommenteeris Rehm.
Uuringu tutvustamisel toodi ühe positiivse suundumusena tarvitamise vähenemine kooliealiste noorte seas. „Noored hakkavad alkoholi tarvitama vanemas eas ja tarbivad seda harvemini. Sarnased trendid on täheldatavad ka mujal Euroopas,” lisas Rehm.
Uuringu koostajate ja WHO poolt tehtud soovitustes olukorra parandamiseks olid ettepanekud järk-järgult tõsta alkoholiaktsiisi, parandada alkoholi põhjustatud haiguste ja häirete ravi kättesaadavust ja võimekust ning leida viise alkoholi tarbivate lastele ravi pakkumiseks.
„Samuti, et tõhusalt piirata alkoholi kättesaadavust ja seeläbi vähendada kahju inimeste tervisele ja heaolule, peaks Eesti kaaluma müügikohtade tiheduse vähendamist. Tuleks tõsiselt kaaluda müügikohtades alkoholitarbimise ja müümise kellaaja piiramist, alkoholi müügi keelamist bensiinijaamades ja veebis ning pühapäevase jaemüügi kellaaja vähendamist. Võti kättesaadavuse piiramiseks võib peituda litsentsisüsteemi kehtestamises,“ sõnas Jürgen Rehm.
Uuringu “Eesti alkoholipoliitika 2013–2022 mõjude hindamine” eesmärgiks oli hinnata alkoholipoliitika mõju rahvatervisele ning anda teaduspõhised soovitusi eesmärkide täitmiseks.
