Iga kaheksas alkoholitarvitaja seostab alkoholi lõõgastumisega ja iga seitsmes pidutsemisega. Samal ajal ei teadvustata alkoholi kui kantserogeenset ainet – mida see aga on. Inimestel on keeruline kohaneda mõttega, et alkoholi tarvitamine põhjustab tervisele kahju ka siis, kui seda otseselt ei tunne.
Nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal elluviidud uuringu „Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest“ tulemused. Uuringus osales kokku 2059 inimest vanuses 15–74 aastat.
Alkohol on vähki põhjustav aine ja kahjustab tervist ka siis, kui me seda ise ei tunne.
Süstemaatiliselt hinnatud tõendid näitavad, et tervisele ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole olemas. Alkohol on kantserogeen, mis suurendab vähemalt seitsme eri vähi riski: suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa-, soole- ja naiste rinnavähk. Teadlased on veenvalt tõestanud, et teatud tüüpi vähkide puhul suurendab haigestumise riski isegi mõõdukas alkoholitarvitamine.
Üks selline vähk on näiteks naiste rinnavähk, kus risk haigestuda hakkab kasvama juba üsna madala tarvitamise taseme puhul, milleks võib olla ka üks jook päevas. Eesti naiste puhul on aga rinnavähk enim diagnoositud vähk – TAI äsja avaldatud vähiraporti kohaselt registreeriti 2020. aastal naistel 784 uut rinnavähijuhtu ja rinnavähk moodustas 19% kõigist naiste vähi esmasjuhtudest.
Sageli arvavad inimesed, et vähki haigestumise puhul on tegu ettemääratusega, kuid nii see tegelikult ei ole. Pärilikkusega on seotud vaid 5–10% vähkidest. Suurem osa vähki haigestumise põhjustest tulenevad keskkonnast ja elustiilist. Hinnatud on, et umbes 40% vähkidest on ennetatavad tervist toetava elustiiliga. Alkoholitarvitamise vähendamine on lisaks suitsetamisest loobumisele üks enim inimese enda kontrolli all olevaid viise, kuidas vähki haigestumise riski vähendada. Haigestumise tõenäosust aitab vähendada ka normaalkaalus püsimine, mille puhul mängib suuresti rolli tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline aktiivsus.
Teadlikkus alkoholitarvitamisest kui vähiriskist on väike – eriti vähe teatakse alkoholi ja rinnavähi seosest.
Iga üheksas uuringule vastaja teadis alkoholitarvitamise seost maksahaiguste ja alkoholisõltuvusega. Südamerütmihäireid seostavad alkoholitarvitamisega pea pooled inimesed. Kõige madalam on teadlikkus alkoholi ja vähi seostest. Kui maksavähiga seostas uuringus alkoholitarvitamist 64% vastajatest, siis vaid 11% pidas maksavähi riski endal alkoholitarvitamise tõttu võimalikuks.
Suu-, neelu- ja söögitoru vähki seostas alkoholitarvitamisega 27% ning 5% tarvitajatest pidas seda riski endal tõenäoliseks, ka soolevähi puhul on vastavad näitajad samad. Kõige vähem teatakse Eesti alkoholi ja rinnavähi seosest – rinnavähi ja alkoholitarvitamise seost ei tea 89% naistest.
Inimesed kipuvad alkoholist tingitud ohte alahindama ja ei seosta neid endaga.
Kuigi täiesti ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole, siis meestel loetakse alkoholi tarvitamise madala riski piiriks 14 alkoholiühikut nädalas ja naistel 7 alkoholiühikut nädalas. Alkoholi tarvitamise madala riski piiridest* olid kuulnud pea pooled uuringus osalejatest. Alkoholikoguseid, mis mahuvad madala riskiga tarvitamise piiridesse, alahindavad eelkõige liigtarvitajad**. Sagedamini alahinnatakse madala riski piire lahjade alkohoolsete jookide puhul nagu õlu ja siider.
Ka alkoholi kahjusid omistatakse pigem teistele, kui seostatakse enda tarvitamismustritega. 28% liigtarvitajatest ei pea enda puhul ühtegi nimetatud terviseriski tõenäoliseks ja 33% liigtarvitajatest peab väiteid alkoholi kahjulikkusest liialdatuks. Samuti ei seostata alkoholiga seotud tervisekahjusid pikaajalise mõõduka tarvitamisega.
TAI tehtud uuring Eesti inimeste alkoholiga seotud hoiakustest ja arvamustest näitab selgelt, et inimeste teadlikkus alkoholiga seotud vähiriskidest on väike. Oluline on viia ellu tõenduspõhist alkoholipoliitikat, mis aitab kujundada keskkonda ja hoiakuid, mis ühiskonnas alkoholitarvitamise vähendamisele kaasa aitaks ning seeläbi nii vähki kui ka ülejäänud alkoholitarvitamisest põhjustatud haigestumist vähendaks. Oluline on ka inimesi alkoholitarvitamisega seotud riskidest teavitada, et nad saaksid teha kaalutletud otsuseid. Vähem on alati parem!
* Madala riski piir – nädalapõhine alkoholi tarvitamise kogus tervele täiskasvanud inimesele, mille ületamisel kasvavad hüppeliselt alkoholi tarvitamisega kaasnevad terviseriskid. Kokkuleppeline madala riski piir Eestis on nädalas 7 ühikut naistele ja 14 ühikut meestele.
**Liigtarvitajad – inimesed, kes on viimase 7 päeva jooksul tarvitanud alkoholi üle soopõhise madala riski piiri ja/või tarvitavad korraga üle 6 ühiku alkoholi korraga nädalas või sagedamini.
Loe lähemalt madala riski piiridest alkoinfo.ee veebilehelt.
Anneli Sammel, TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht
