Põllumajandus- ja Toiduamet alustas iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab üle Eesti oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.
Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul on Eesti viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. „Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab,“ sõnab Ilau.
Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded enne, kui kahjustaja on edasi levinud,“ jätkab Ilau, lisades, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Erilist tähelepanu pöörame viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. Kõikides sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kahel korral ning kord aastas võtame proove viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ lisab ta.
Muu hulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad.
Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.
Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.
Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.
Viljapuu-bakterpõletik levib nakatunult taimelt tervetele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. Putukad ja linnud võivad samuti bakterit ühelt puult teisele kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise.
Eestis on viljapuu-bakterpõletikku tuvastatud 2012. ning 2019. aastal, mõlemal korral peatati taimekahjustaja edasine levik tõrjemeetmete rakendamisega ning kaitstava piirkonna staatus säilis.
Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.
Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:
