Eesti uus töövõimetuse ennetamise seadus, mis jõustub 1. aprillist 2024, võimaldab töötajatel jätkata töötamist osaliselt või kergemate tööülesannetega ka pikaajalise haiguslehe ajal.
Uus süsteem on mõeldud selleks, et aidata töötajatel kiiremini taastuda ja vähendada töölt eemal viibimise aega. Osalise töövõimega töötaja saab töötada nii oma põhitööandja juures kui ka teiste tööandjate juures. Ta saab valida tööülesanded, mis ei koorma tema tervist.
Uus süsteem on vabatahtlik, nii et töötaja ja tööandja saavad omavahel kokku leppida, kas ja kuidas seda kasutada.
Uue süsteemi eelised on mitmed. Esiteks võib see aidata töötajatel kiiremini taastuda. Kui töötaja saab jätkata töötamist, isegi osaliselt, siis see aitab tal hoida oma tööoskusi ja motivatsiooni. Lisaks võib osalise tööga töötamine aidata töötajal leida endale uusi tööülesandeid, mis on kohandatud tema tervisele.
Teiseks võib uus süsteem aidata vähendada töölt eemal viibimise aega. Kui töötaja saab jätkata töötamist, siis see vähendab tema tööst eemal viibimise aega ja seeläbi ka tema sissetulekute kaotust.
Kolmandaks võib uus süsteem aidata vähendada tööandja kulusid. Kui töötaja saab jätkata töötamist, siis see vähendab tööandja kulusid haigushüvitistele.
Uue süsteemiga kaasnevad ka mõned väljakutsed. Esiteks võib olla keeruline leida töökohti, mis on kohandatud osaliselt töövõimega töötajatele. Teiseks võib olla keeruline töötajal ja tööandjal kokku leppida, kuidas osalist töövõimet kasutada.
Kui aga uue süsteemiga kaasnevad väljakutsed edukalt lahendada, siis võib see olla teretulnud muudatus, mis võib aidata parandada töötajate tervist ja heaolu.
Siin on mõned konkreetsed näited sellest, kuidas uus süsteem võib töötajatele kasulik olla:
Kõrgema riskiga töökohtadel töötavad inimesed, näiteks tervishoiutöötajad, võivad jätkata töötamist kergemate tööülesannetega, näiteks patsientide dokumentatsiooniga või telefonikonsultatsioonidega.
Perekondlike kohustustega inimesed, näiteks lapsevanemad või hooldajad, võivad jätkata töötamist osaliselt, et hoida oma töökoha ja sissetuleku.
Pikaajalise haigusega inimesed võivad jätkata töötamist, et säilitada oma tööoskusi ja motivatsiooni.
Uus süsteem on oluline samm edasi töövõimetuse ennetamisel ja inimeste tervise parandamisel.
Eesti töövõimetuse ennetamise seadus on seadus, mis reguleerib töövõimetuse ennetamist ja töövõime kaotusega seotud sotsiaalkaitset. Seadus võeti vastu 2023. aasta juunis ja jõustub 1. aprillist 2024.
Seaduse eesmärk on parandada inimeste töövõimet ja ennetada töövõime kaotust. Seadus sätestab meetmed, mis aitavad inimestel hoida oma tervist ja töövõimet, ning toetusi, mis aitavad inimestel toime tulla töövõime kaotusega.
Seaduse olulisemad sätted on järgmised:
Töövõimetuse ennetamine: Seadus sätestab meetmed, mis aitavad inimestel hoida oma tervist ja töövõimet. Nende meetmete hulka kuuluvad näiteks töötervishoiuteenused, töökeskkonna ohutuse ja tervisekaitse tagamine, tööandja ja töötaja koostöö töövõime säilitamiseks ning töövõimetuse ennetamiseks.
Töövõime kaotusega seotud sotsiaalkaitse: Seadus sätestab toetusi, mis aitavad inimestel toime tulla töövõime kaotusega. Nende toetuste hulka kuuluvad näiteks haigushüvitised, töövõimetuspension, töövõimetoetus ja töövõimetoetus tööealistele lastele.
Töövõimetuse ennetamise seadus on oluline samm edasi töövõimetuse ennetamisel ja inimeste tervise parandamisel. Seadus aitab inimestel hoida oma tervist ja töövõimet ning vähendada töövõime kaotuse riski.
Siin on mõned konkreetsed näited sellest, kuidas töövõimetuse ennetamise seadus võib inimestele kasulik olla:
Töötervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine aitab inimestel varakult tuvastada ja ravida terviseprobleeme, mis võivad viia töövõime kaotuseni.
Töökeskkonna ohutuse ja tervisekaitse tagamine aitab vähendada tööõnnetuste ja kutsehaiguste riski, mis võivad samuti viia töövõime kaotuseni.
Tööandja ja töötaja koostöö töövõime säilitamiseks aitab luua töökeskkonda, mis soodustab töötajate tervist ja töövõimet.
Töövõimetuse ennetamise meetmete rakendamine aitab vähendada töövõime kaotuse tõttu tekkivaid kulusid nii inimestele endile kui ka ühiskonnale tervikuna.
