Pühapäev , 25 veebruar 2024
eur

Alampalga kiiremas tempos tõstmine oli sotside koalitsiooni mineku tingimuseks. 

Alampalga kiiremas tempos tõstmine oli sotside koalitsiooni mineku tingimuseks. Miks? Sellepärast, et planeeritavad maksutõusud tabavad kõiki võrdselt ja seda juba tänase hinnatõusu taustal.

Maksuküüru kaotamine kaitseb kõrgema sissetulekuga inimeste elatustaset, aga kui meil pole pakkuda leevendavat meedet väiksema sissetulekuga inimeste elementaarse toimetuleku tagamiseks, tõukame tuhanded inimesed toimetulekutoetuste lõksu. See pole inimeste väärikas kohtlemine ega ka riigi jaoks odav.

Sotsiaaldemokraadid lähtuvad lihtsast põhitõest: igasuguste toetuste külvamise asemel on kõige olulisem, et inimeste toimetuleku tagaks eelkõige töö ja selle eest saadav palk. Täiskohaga töötav inimene ei peaks olema olukorras, kus ta on igapäevaseks hakkamasaamiseks sunnitud riigilt täiendavat toetust küsima. See tähendaks riigi vaatest sisuliselt madalapalgaliste töökohtade subsideerimist, mis majanduse arengut kindlasti ei soodusta. Lisaks on alampalga tõstmisel vähemalt kolm täiendavat positiivset mõju.

Alampalga tõstmiseta seisame silmitsi toimetulekukrahhiga

Esiteks toetab kõrgem alampalk kõigi väiksema sissetulekutega inimeste toimetulekut. Praeguses hinna- ja maksutõusudes oleks riigi seisukohast täiesti mõeldamatu, et me teeme maksuküüru kaotamisega poole miljardi euro suuruse kingituse jõukamatele, aga hülgame sealjuures haavatavama elanikkonna ning maapiirkondade tööinimesed, kelle sissetulek on Tallinna-Tartu keskmisest juba täna oluliselt väiksem. Nii tegutsedes tõukame ise tuhanded inimesed ja pered toimetulekutoetuste lõksu ning sellise kohtlemisega tagaksime järgmisteks valimisteks veenva EKRE-võidu.

Lisaks üldisele toimetulekule ja regionaalsele mõõtmele tasub silmas pidada, et alampalga tõstmisel oleks Eestis otsene mõju ka soolise palgalõhe vähendamisele. Enamik alampalga saajaid on paraku naised, kes töötavad teenindussektoris, tervishoius, aga ka näiteks kogukonna, kultuuri ja hariduse edendamise seisukohast üliolulistes vabaühendustes ja MTÜ-des.

Iseseisvamat toimetulekut võimaldaval palgal on muuseas ka väga otsene mõju sündimusele, sest see annab naistele rohkem kindlustunnet ja julgust lapsi saada. Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri on selgelt öelnud, et sündimuse kasvu eelduseks on ebavõrdsuse vähenemine. Üldteada on tõsiasi, et igasugune ebavõrdsus pärsib riigi majandusarengut laiemalt.

Seega on selge, et praeguses olukorras on alampalga tõstmine hädavajalik vältimaks toimetulekukrahhi ja inimeste riiklike toetuste lõksu tõukamist. Lisaks on alampalga tõstmine selles koalitsioonilepingus ainus meede, mis suurendaks pensione, kuna sotsiaalmaksu laekumine kasvaks. Loomulikult on levimas omajagu tondijutte seoses alampalgaga, millele praktikast on lihtne tuua vastuargumente.

Eesti alampalk jääb alla Sloveenia 13 aasta tagusele

Põhiline on mõne tööandjate esindaja või ettevõtja väide, et alampalga ambitsioonikam tõstmine oleks surmahoop Eesti ettevõtlusele ning selle tagajärjel kaoks massiliselt töökohti. Kindlasti on ettevõtteid, kellel oleks keeruline, kuid enamusele see probleeme ei valmistaks.

Toome näiteks Sloveenia, mis on samuti endine sotsialistlik riik ning mille tänane SKP inimese kohta on Eestiga sarnane. Sloveenias tõsteti 2010. aastal, majanduskriisi tuules alampalka 23% 734 euroni. Eestis on täna alampalk 725 eurot, mis tähendab, et Sloveenias oli 13 aastat tagasi kõrgem alampalk, kui meil Eestis täna. Lähemale tulles on meist väiksema SKP-ga inimese kohta Leedus sellest aastast alampalk 840 eurot – 100 eurot rohkem kui Eestis. Jõukamale keskklassile komakoht või õhtu linna peal, aga tuhandetele inimestele on see arvete maksmise või perele laua katmise küsimus.

Sloveenia kogemuse juurde tagasi tulles võime tänaseks väita, et 2010. aasta alampalga tõstmise tagajärjel riik pankrotivarana müügiks ei läinud ning alampalga määra tõstmisega seostatav töötuse kasv oli hinnanguliselt 0,1 – 0,2% – seegi analüütikute sõnul tinglik ja kindlasti ajutine. Oli ettevõtteid, mis läksid pankrotti, aga see oli vältimatu, sest määravaks sai hoopis toonane hüppeline sisendihindade kasv – nagu ka meil täna, eriti energia osas.

Positiivse efektina toodi välja, et vabanenud tööjõud kandus kiirelt üle konkurentsivõimelisematesse ettevõtetesse, mille arengut piiras just ka Sloveenia vananevast rahvastikust tingitud tööjõupuudus. Muuseas tänavu tõstis Sloveenia taas alampalka ning sellest aastast on Sloveenias miinimumpalk üle 1200 euro ja põhjus jätkuvalt see, et riik soovib stimuleerida kõrgema lisandväärtusega tööd ja majandust. Rõhutan – näiteks SKP inimese kohta mõõdiku mõttes on Sloveenias ja Eestis väga sarnased.

Madal alampalk pärsib tööjõuturu kaudu tulevikupotentsiaaliga ettevõtete arengut

Arvestades, et paljud Eesti suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtted on juba aastaid olnud hädas tööjõu leidmisega, peaks meil edumeelseid ettevõtteid koondava Tööandjate Keskliiduga olema sama eesmärk – vananeva rahvastiku ja kahaneva tööjõu tingimustes mitte hoida kinni tööjõudu madala lisandväärtuse ja palgaga töökohtadel.

Ettevõtted, mille ärimudel on 2020-ndate Eestis ehitatud alla 1000-eurose brutopalgaga tööjõule, on järgnevatel aastatel raskustes niikuinii. Ja ühtlasi pole riigil majanduslikult ega moraalselt mõistlik selliseid ärimudeleid soosida näiteks nende töötajatele toimetulekutoetusi makstes.

Kõlanud on ka hoiatusi, et tööturu „ülereguleerimine“ tekitab pikaajalist töötust, eriti noorte seas ning tuuakse hoiatavate näidetena mõningaid Lõuna-Euroopa riike. Eesti ning näiteks Hispaania, Kreeka ja Itaalia demograafilised ega majandusmudelid pole absoluutselt võrreldavad. Seevastu, mis ühendab Islandi, Hollandit, Šveitsi, Norrat, Saksamaad, Taanit ja Rootsit – õiglaselt reguleeritud tööjõuturg ja see, et nad on tööhõivelt TOP10 riikide seas (OECD, 2021).

Debati arenedes kuuleme maailmalõpuennustusi ilmselt veel, aga kokkuvõttes on alampalga tõstmine möödapääsmatu, et tagada nii meie inimeste toimetulek kui ka pikas perspektiivis konkurentsivõimelisem tööjõuturg ja majandus. Juba poolteist aastat tagasi võttis Euroopa Parlament vastu direktiivi, mille järgi peaks riiklik alampalgamäär olema 60% mediaanpalgast.

Sotsiaaldemokraadid soovivad järgmise nelja aasta jooksul selleni jõuda ning eks see on ka ametiühingute jaoks väljakutse, sest kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osas on Eesti EL-is viimane.

Sellepärast ongi tulemust silmas pidades oluline, et riik asuks kolmandaks osapooleks tööandjate ja töötajate läbirääkimistel riik saaks omaltpoolt suunata ja toetada kollektiivläbirääkimisi. Sellepärast ongi riik ka oluline kolmas partner palgaläbirääkimistel, kuna valitsusel on suurem võimalus pakkuda juurde lisalahendusi.

Sotsid ei läinud valitsusse tingimusteta vabakuulajateks – alampalk on põhiküsimus

Sotsiaaldemokraate on mõnelt poolt kritiseeritud liigselt ultimatiivses lähenemises, mis puudutab alampalga teemat koalitsiooniläbirääkimistel ja lepingus. Tulebki mõista lihtsat tõsiasja: sotsid ei läinud valitsusse tingimusteta ning meie üks peamisi soove ongi haavatavama elanikkonna osa kaitsmine eriti eesseisvaid maksutõuse silmas pidades. Kellele see üllatusena tuleb võib tutvuda sotsiaaldemokraatliku maailmavaate alusväärtustega.

Ulatuslike hinnatõusude kulul jõukamale keskklassile pool miljardit eurot maksva maksukingituse tegemine ilma igasuguste leevendavate meetmeteta madalama sissetulekutega inimestele ei ole sotsiaaldemokraatide jaoks mõeldav. Loomulikult on alampalga asemel olemas ka teisi võimalusi, nagu veelgi suurem tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, kuid ühelgi alternatiivil ei ole sellist positiivset mõju nagu alampalgal – riigi tulude suurenemine, ettevõtluses lisandväärtuse kasv ning pensionite kasv.

See pole normaalne majandussüsteem, kus täiskohaga töötavatele inimestele tuleb maksta toetusi, et nad oma igapäevaste elementaarsete kulutustega elamisele ja toidule hakkama saaks. See on ju sisulises mõttes ettevõtete madalapalgaliste töökohtade riigipoolne subsideerimine, mis pole mõistlik riigi majandusarengu mõttes.

Sotsiaalses plaanis poleks kõige haavatavamate kõrvale jätmine vastutustundlik valitsemine, vaid tõsine hoop meie riigi julgeolekule ja poliitilisele stabiilsusele, sest kui riik ei hoolitse oma inimeste väärikuse eest, ei väärtusta nemad ka riiki.

Allikas: https://www.sotsid.ee/

Vaata ka:

dylan nolte RSsqjpezn6o unsplash

Täna võib lotoõnn naeratada just neile 2 tähemargile

Täna, reede 23 veebruaril 2024, on kaks tähemärki, kellel on eriti hea võimalus lotoga võita:

ingel

Ingli Sõnum: Reede 23. veebruar 2024

Tänase ingli sõnum kutsub teid üles usaldama oma intuitsiooni ja sisemist tarkust. Teie sees on

error: Sisu on kaitstud!