Ahvirõuged on levinud juba ligi kui 30 riiki, vahendab Iltalehti. Lähikontakti teel leviv haigus teeb omastehooldajatele muret, sest algselt vaid ühelt ahvilt teisele edasi kandunud haigus on esinenud peamiselt Lääne- ja Kesk-Aafrikas. Selle levik mujale on olnud haruldane.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ei oska veel hinnata kaua ahvirõuged on levinud väljaspool Aafrikat. WHO ahvirõugete eksperdi Rosamund Lewise sõnul võib selleks kuluda kuid või isegi aastaid.
Viimastel nädalatel on nakatumiste arv olnud kõrgeim Suurbritannias, Hispaanias ja Portugalis. Teadlased on imestanud, kuna vähesed patsiendid on Aafrikasse reisinud või Aafrikas elava inimesega kokku puutunud.
WHO püüab takistada rõugete levimist veelgi laiemale alale, kuigi pole veel selge, kas haigust on praeguses staadiumis võimalik täielikult isoleerida.
Haigus, koroona või gripp?
Ahvirõugeid ei levi sissehingamise teel nagu Covid-19, vaid pikaajalisel kokkupuutel nahaga.
Haigust iseloomustavad gripilaadsed sümptomid: palavik, peavalu, tugev väsimus, lihasvalud, külmavärinad ja lümfisõlmede turse. Pärast esmaste sümptomite ilmnemist ilmuvad nahale tuulerõugeid meenutavad villid.
Kui villiline lööve ja muud sümptomid on kadunud, võib öelda, et nakatunud inimene on terve. Sümptomid võivad kesta kaks kuni neli nädalat. Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva.
Uue viiruse levikut võib pidurdada rõugetevastane vaktsineerimine, mida tehti kuni 1980. aastani. Neil, kes on vaktsineeritud rõugete vastu, peaks ahvirõugetega olema kergem ja parem väljavaade. On andmeid, mis ütlevad, et rõugete vaktsineerimine kaitseb umbes 85 protsendil ahvirõugete vastu.
Tavaliselt paranevad ahvirõuged ise, kuid Aafrikas teatatakse igal aastal ka kümnetest surmajuhtumitest. Lapsed ja rasedad naised on haiguse raskele vormile eriti vastuvõtlikud.
Ennetamine:
- Endeemilistes piirkondades metsloomadega kokkupuute vältimine või nendega kokkupuutel isikukaitsevahendite kasutamine; ainult termiliselt töödeldud liha tarbimine.
- Haige ja/või nakkuskahtlase isikuga kontaktide vältimine.
- Haige isoleerimine ja ravi.
- Isikukaitsevahendite kasutamine patsientide eest hooldamisel.
- Hügieenireeglitest kinni pidamine.
- Saastunud pindade/esemete puhastamine.
