Täiendus 18.02.2022
„Mõni haigla on juba plaanilise ravi peatanud,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov. „Meie haigla peatab plaanilise statsionaarse ravi esmaspäevast. Peame tegema täiendava COVID-19 osakonna lahti, mis tuleb meil üldkirurgia osakonda.“ Teadusnõukoja endise juhi Irja Lutsari sõnul on omikrontüvi vaktsineerimata inimesele sama ohtlik, kui oli deltatüvi.“
Lisaks sellele valitseb haiglates tõsine meditsiinipersonali puudus. „Meie haiglas on hetkel üle 100 inimese korraga isolatsioonis,“ sõnas Popov, kelle sõnul mõjub see väga tugevalt haiglatööle.
„Kas see stsenaarium, mida praegu valime, ongi nii, et kõik põeme omikrontüve läbi ja jääme lootma, et tulevikus oleme erinevate tüvede eest kaitstud, mis võib-olla ilmuvad või võitleme ikka edasi,“ tõstatas küsimuse Popov.
Teadusnõukoja endise juhi Irja Lutsari sõnul tuleks esmalt defineerida, mis haigusega võitleme. „Seekord olen ma Tallinna linnapeaga väga nõus, et peame aru saama, mis haigus meil on, mis samme teeme ja miks neid teeme,“ sõnas ta. „Omikrontüvi on tõesti muutunud. Vaktsineerimata inimesele on ta peaaegu sama ohtlik, kui oli deltatüvi.“
Lääne-Tallinna Keskhaiglas on tänahommikuse seisuga isolatsioonis 72 haiget. „Selle numbri moodustavad 90% juhtudest just mittevaktsineeritud inimesed,“ ütles Popov. „Nende inimeste tõttu täituvadki praegu meie haiglad üle. Omikrontüvi ei tekita vaktsineeritud inimestele tõsiseid tüsistusi, aga ta on endiselt ohtlik vaktsineerimata inimeste jaoks ja nagu me nägime, hakkas meil Eestis COVID -19 suremus eelmisel nädalal kasvama ja kasvab edasi ka sellel nädalal.“
Pereringi üritustel võiksid kõik kiirtesti teha
Lutsar ütles, et haiglaid täidavad praegu need, kes vajavad isoleerimist. „Sealhulgas ka Ida-Tallinna Keskhaigla täidavad need, kes on PCR-testi positiivsed, tulevad haiglasse mingil muul põhjusel ja vajavad siis seal isoleerimist,“ lausus ta. „Ja kui vaatame näiteks Taani riiki, siis nende haiglates olevad haiged, kes haiglasse satuvad on suures enamuses PCR-testi positiivsed, mitte raske haigusega. Sama käib ka intensiivravi kohta, seal ei ole inimesed ainult COVID-19 tõttu, vaid ka mingite muude tõsiste haiguste tõttu.“
Tallinna haiglates on ka palju vaktsineerimata eakaid. „Inimesed on öelnud, et nad ei ole mitte kuskil käinud, aga on COVID-19 ikka nakatunud,“ sõnas Lutsar. „Need teooriad ei ole õiged, et inimene kuskil ei käi. Poes käiakse, keegi pereliige käib ka kindlasti külas ja naabrinaisega jutuajamine on samamoodi kuskil käimine. Mul oli juba tunne, et kõik eakamad on vaktsineeritud, aga ikka leidub neid, kes veel ei ole.“
Enne sünnipäevapidu võiksid Lutsari sõnul kõik kiirtesti teha. „Praegu ei ole tõesti pidude korraldamise aeg,“ ütles Lutsar. „Aga kui on tõesti kellegi tähtis sünnipäev, et soovitakse seda pereringis tähistada, siis kindlasti võiks enne seda sünnipäeva kõik kiirtesti ära teha. Me saame ise kaasa aidata sellele, et ei tekiks suuri nakatumisi.“
COVID-i tõend täidab oma ülesannet
Popov ütles, et tema COVID-i tõendi kaotamise poolt ei ole. „See tegelikult kaitseb eelkõige neid, kes on mitteimmuunsed ehk vaktsineerimata,“ sõnas ta. „Tänu sellele ei saa inimene minna suurele massiüritusele, ta ei pääse sinna, kus tema nakatumise risk on eriti kõrge. Läbi selle ei satu need inimesed ka meie haiglaravile ehk sellega väheneb kaudselt ka haiglate koormus. Momendil ma arvan, et see mingil määral ikkagi toimib.“
„Peame vaatama, mis on meile praegu kõige olulisem,“ ütles Lutsar. „Me ei suuda praeguses olukorras kindlasti seda tüve vältida. Ma ei poolda täielikku riigi kinnipanemist, sest see oleks väikese efektiga. Võime riigi mingiks ajaks kinni panna, aga see viirus tuleb ikka tagasi. Oluline on hetkel käituda normaalselt.“
16.02.20222
Koroonatõendi kasutamisel Eesti-siseselt ei ole enam mõtet ning ka muud piirangud tasub üle vaadata, rääkis viroloogiaprofessor, teadusnõukoja eelmise koosseisu juht Irja Lutsar.
“Mina olen juba tükk aega öelnud, et koroonapassid on oma aja ära elanud,” ütles Lutsar Raadio 2 hommikusaates. “Delta tüve ajal nad tõesti näitasid, kas inimene on potentsiaalselt nakatunud või mitte, aga praegu me seda enam ei näe. Vaktsineeritud põevad sama sageli kui mittevaktsineeritud, ainuke vahe on selles, et vaktsineeritud põevad oluliselt kergemini,” selgitas ta.
Loe ka: Tanel Kiik: Koroonapiirangute leevendamise EI TULE.
Küsimusele, kas koroonatõendite kasutusest võiks Eesti loobuda, vastas Lutsar: “Põhimõtteliselt võiks jah need siseriiklikult ära kaotada.” Aga kuna koroonatõendid on Euroopa Liidus reisimisel kasutusel, siis täiesti loobuda neist ei saa, lisas ta.
Küll aga ei nõustunud Lutsar väitega, et kergemalt põetava omikroni tüve tõttu ei ole vaja enam ka vaktsineerida. “See ei ole õige. Vaktsineerimata inimesele on omikron täpselt sama raske, võib-olla natukene kergem kui delta tüvi, aga ka omikron võib tõsist haigust põhjustada,” ütles ta.
Kuigi omikroni tüve sümptomiks on nohu, siis see ei tähenda, et omikroni põdemine ise on nohu, rõhutas Lutsar.
“Nagu ütlesin – vaktsineeritud inimene põeb oluliselt kergemini ja ilmselt on tulevik, et me saame oma vaktsiinidoosid kätte ja siis me põeme ja sellega tõhustame oma immuunsust. See tundub meie tulevik olema,” rääkis professor.
Lutsari sõnul ei ole senised andmed näidanud, et inimene saaks kaks korda järjest omikroni tüve nakkuse.
Küsimusele koroonaviiruse muutumise kohta vastas Lutsar, et eksperdid ei taha enam ennustada, sest on mitu korda valesti prognoosinud.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
