Riiklike sõidueksamite järjekorrad venivad sageli päris pikaks ning oluline põhjus ooteaegade tekkeks on Transpordiameti maismaasõidukite juhtimisõiguse üksuse juhataja Risto Kasemäe sõnul juhikandidaatide loobumine eksamiaegadest. „Sel aastal on juba 101 juhikandidaati mitte ilmunud broneeritud eksamile,“ märkis ta. „Eelmise aasta lõpuks oli mitte ilmumiste tõttu kaduma läinud eksamite arv ligi 800. Tasub mõelda nende numbrite peale – iga sel moel kaotsi läinud eksam tähendab sisuliselt sama hulga motiveeritud ja korralikult ette valmistatud juhikandidaatide ilma jäämist võimalusest demonstreerida oma teadmisi ja oskusi ning seeläbi autojuhina liiklusse pääsemist.“
Kasemäe sõnul on sõidueksamite ooteajad pidevas muutumises ning varieeruvad eri linnade ja sõidukite kategooriate vahel. „On erisusi ka B-kategooria käigukastide (manuaal/automaat) vahel,“ selgitas ta. „Hetkeseis on kliendi vaatest pisut paranenud ja üksikuid vabu aegu on ka käesolevaks nädalaks. Eksamite aegu tühistatakse ja muudetakse pidevalt ja olukord muutub minutitega. Kõige parem viis on siseneda Transpordiameti e-teenindusse ja siis kuvatakse just ennast autentinud isikule sobivad vabad ajad. Kui kohe midagi head ei paista, võib mõne aja möödudes uuesti proovida.“
OÜ Autosõidu põhja piirkonnajuhi Jaanus Madissoo sõnul on õpilasel vabad käed, millal ta peale koolitunnistuse kättesaamist riiklikule eksamile läheb. „Kui ta on autokooli lõpetanud ja tunnistuse kätte saanud, siis on tal vaba valik, millal ta tahab eksamile minna,“ kirjeldas ta. „Kas ta läheb kohe või läheb kümne aasta pärast.“
Transpordiamet on Kasemäe kinnitusel juba juurde tekitanud eksamineerijate ametikohti. „Suurendasime eksamineerijate hulka 10% võrra,“ ütles ta. „On arutlusel ka mõningad õigusaktide muutused, aga nende jõustumise ajakava ei sõltu Transpordiametist, ehk täpset kuupäeva esitada ei saa.“
Juhikandidaatide ettevalmistus on sageli kehv
Kasemäe viitas ka õpilaste puudulikult ettevalmistusele. „Teine ressurss, mida napib, on juhikandidaadi töö, vaev ja pingutus autokoolis,“ sedastas ta. „Nimelt ei tee kool kedagi targaks, küll aga õppimine. Kui muudes koolides tarkust omandades pingutatakse, miks seda ei võiks samaväärselt teha ka autokoolis?“
Eksamite sooritamise tase varieerub Kasemäe sõnul sõidukite kategooriate lõikes. „Kõige motiveeritumad ehk tublimad on traktori ja mootorratta lubade taotlejad kuskil 80% juures,“ märkis ta. „Kõige kehvemad on sõiduauto juhtimisõiguse taotlejad, kelle läbimisprotsent on veidi üle 40%.“
Kasemäe rõhutas, et eksami mitte sooritamisel tuleb eelkõige tegeleda isikliku sisekaemusega ehk juba mainitud tõdemusega, et kool ei tee kedagi targaks, küll aga õppimine. „Kool on keskkond ja õpetaja on teejuht,“ ütles ta. „Põhiline töö ehk õppimine on juhikandidaadi teha. Oluline on kooli minna õige eesmärgi ja motivatsiooniga ehk õppida ohutult ja iseseisvalt mootorsõidukit juhtima. Need, kelle jaoks kool on koht, kuhu tuleb teatud summa raha viia ja ette nähtud arv tunde kohal käia, ei saavuta reeglina muud kui eelmainitud kahe ressursi raiskamise.“
Madissoo oli nõus, et liiklusega harjumine on kõigi jaoks raske ja iga asi tahab ennekõike harjutamist. „Me peaksime tegelikult mõtlema ikkagi sellele, et mitmeid sadu või tuhandeid kilomeetreid peaks läbima ja mis asju harjutama enne kui asi selgeks saab,“ rääkis ta. „Sellist liiklemise kogemust on kooli tulijatel ikkagi väga vähe. Mõni on autot juhtinud ja saab kohapealt ära, saab pidama jne. Aga liiklemise teema on ikkagi teine – mida tuleks linnaliikluses teha ja mida vaadata ja nii edasi.“
Enne eksamit tasuks võtta lisatunde
Madissoo kirjeldas alustavate juhtide peamiste raskustena liiklemist erinevatel reguleerimata ristmikel. „Liiklus Tallinnas on ikkagi piisavalt tihe, mistõttu liikluskeskkonnaga harjumine ja jälgimine, et kuhu sa pead minema, millise kiirusega sõitma ja aeglustama reguleerimata ristmikel, võtab aega,“ ütles ta. „Fooriga on asi lihtsam – on punane või roheline, sellest saadakse aru, aga reguleerimata ristmikud, ringristmikud ja sõidurea vahetused on keerulisemad asjad.“
Madissoo sõnul soovitab ta kindlasti kõigil, kel koolitunnistus käes, kuid kohe eksamile ei saa või ei kiirusta, võtta vahepeal lisatunde, et juba omandatud oskused ei hakkaks kaduma.
Riiklik sõidueksam ei ole Kasemäe sõnul katsetamise koht, vaid võimalus näidata oma teadmisi ja oskusi. „Transpordiamet ootab jätkuvalt kõiki juhikandidaate ühekordsele positiivsele sooritusele ja teeb kõik endast oleneva, et liiklusesse ei pääseks need, kelle puudulikud teadmised ja oskused teevad nad ohtlikuks iseendale ja kaasliiklejatele,“ kinnitas ta. „Rõhutaks veel kord, et kooli roll on oluline aga õppimise roll on palju olulisem.“
2022. aasta jaanuaris võeti vastu 3725 riiklikku sõidueksamit, millest 2995 oli B-, 100 BE-, 301 C-, 4 C1-, 213 CE-, 44 D- ja 50 T-kategooriast.
