Berliin, 10. veebruar 2022 – Peaminister Kaja Kallas kohtus täna koos Leedu peaministri Gitanas Nausėdaga ja Läti peaministri Krišjānis Kariņšiga esimest korda uue Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga, et arutada Euroopa julgeolekuolukorraga seonduvat.
Ajal, mil Venemaa ähvardab laiendada agressiooni Ukrainas, on peaminister Kaja Kallase sõnul meie tegevustes tähtsal kohal diplomaatilised jõupingutused olukorrale lahenduse leidmiseks. „Konsultatsioonid ja ühise hoiaku kujundamine sõprade ning liitlaste vahel toimub äärmiselt tihedalt. Seda tegime ka tänasel kohtumisel liidukantsler Scholziga. Kahjuks ei ole hetkel näha, et Venemaa oleks pingeid vähendanud, vaid vastupidi – täna algasid Venemaa ja Valgevene ühisõppused NATO piiri ääres,“ ütles ta.
Peaministri sõnul püüab Venemaa viia Euroopat tagasi aega, kus kehtisid mõjusfäärid. „Venemaa on esitanud NATOle avaliku nõudmise naasta 1997. aastasse, aega, mil 14 liitlast polnud veel NATOga liitunud,“ selgitas Kallas. „Vaid 33 aastat tagasi kõrgus siinsamas Berliini kesklinnas müür, kuid tänapäeva Euroopas ei saa olla kohta mõjusfääridel ja eraldusjoontel,“ märkis ta ja lisas, et seetõttu peame olema valvsad, et ei tehtaks Venemaale relvaähvardusel mitte mingisuguseid järeleandmisi.
Kohtumisel rõhutati, et tuleb keskenduda Ukraina toetamisele igal võimalikul viisil. „Eesti annab ukrainlastele kaitseotstarbelist sõjalist abi. Koostöös Saksamaaga andsime äsja Ukrainale üle välihaigla. EL teatas hiljuti Ukraina toetuseks suunatud uuest finantsabipaketist,“ sõnas peaminister. „Lisaks oleme väga selgelt välja öelnud, et kui Venemaa peaks suurendama oma agressiooni Ukraina vastu, rakendatakse kiiresti karmid sanktsioonid,“ ütles Kallas.
Samuti on jätkuvalt oluline NATO idatiiva heidutushoiaku tugevdamine senisest kiiremas tempos. „Tänan Saksamaad pikaajalise panuse eest meie regiooni turvalisuse tagamisel. Saksamaa on olnud üks juhtivaid riike, kes on NATO Balti õhuturbemissiooni raames meie julgeolekut kindlustanud. Äsja andsid nad teada ka oma lisavägede saatmistest Leetu,“ ütles peaminister. „Berliini ja Tallinna vahel võib olla 1500 kilomeetrit, kuid meie julgeolek on ühine ja jagamatu,“ lisas ta.
