Saturday , 23 November 2024
Erakorralised uudised
Eva Maria Liimets ION

Välisminister Eva-Maria Liimetsa kõne Tartu rahu aastapäeva kontsert-aktusel

Kallid kaasmaalased!

 

Täna, Tartu rahu 102. aastapäeval, meenutame kõiki, kes võitlesid ja langesid Eesti vabaduse ja riikliku iseseisvuse eest ning tunnustame meie tolleaegsete riigijuhtide ja diplomaatide vaistu, osavust ja kindlameelsust. Eesti elulised huvid said rahu saavutamisel parimal viisil kaitstud ja kindlustatud.

Me täname ka neid, kes Vabadussõjas aitasid bolševismi vastases võitluses kindlustada meie võitu: Suurbritannia mereväelasi, Taani, Rootsi ja muidugi Soome vabatahtlikke, Läti relvavendi. 

Eesti oli esimene riik, kes Nõukogude Venemaaga rahu sõlmis. Teised tollase impeeriumi rahvad kasutasid samuti ajaloolist võimalust, mille loomisele Vabadussõja võiduga teed rajasime.

Rahuleping avas Eestile tee maailma riikide perre. Üksteise järel sõlmis Eesti diplomaatilised suhted enamiku Euroopa ja paljude maailma riikidega. Kaks aastat pärast Tartu rahu sõlmimist kirjutas Postimees oma juhtkirjas:

„Meil on täna põhjust küllalt rahuldusetundega tagasi mõtelda selle peale, et täna kahe aasta eest Tartus Eesti ja Venemaa vahel rahulepingule alla kirjutati./…/ Tartu rahulepingu tingimused on kaugelt põhjalikumad, kindlamad ja endise rajariigile huvidele vastavamad kui temale järgnevate teiste rahulepingute omad.“

Läks vaid mõni aasta, kui tõdeti, et too ajaaken võis olla meie ainus võimalus omariikluse otsustavaks kindlustamiseks. See oli ajalooline moment, mida meil kunagi varem polnud ja kus allakirjutamisega viivitamine oleks võinud tuua saatuslikud tagajärjed.

Veel enam, see oli ajahetk, mil rahu oli võimalik teha tingimusel, mis Postimeest tsiteerides oli „Eesti sõjaväe kangelastegude vääriline ja rahvuslikule iseolemisele vastav“. 

Tartu rahuleping on meie omariikluse vundament. Seda alusmüüri ei laotud siiski kõhklusteta. Juba rahu sõlmimisel tuli arvestada teise osapoole valmidusega seda lepet rikkuda. See on õppetund, mida me peame alati meeles pidama.

  1. aasta septembris võeti Eesti Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga ennetada sõda kollektiivse julgeoleku tagamisega. Nagu me kõik teame, kukkus Rahvasteliit läbi ja kaotas oma mõtte. See juhtus, kui sinna kuuluvad riigid jäid pealtvaatajaks, kui totalitaarsed režiimid lämmatasid vabaduse, inimõigused ja demokraatia, suutmata takistada uut suurt sõda Euroopas. Selle hinda maksime riigi ja rahvana kõige valusamalt üle poole sajandi.

Julgeolekukeskkond meie ümber on ka praegu pingeline. Rahvusvahelisel õigusel ja rahvusvaheliste institutsioonide autoriteedil põhinev kord on pandud taas surve alla. Euroopa julgeolek on ohus. Taas oleme oludes, kus rünnatakse Euroopa riikide piiride puutumatust, suveräänsust, õigust valida ise oma elukorraldust ning vahendeid julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks. Nagu 102 aastat tagasi Venemaaga rahu tehes, nii tuleb meil ka nüüd oma elulisi huve kaitsta suurriiklike ähvarduste, mõjufääride poliitika ning ultimaatumite tingimustes. Ajalugu õpetab meid, et demokraatlikud riigid ei tohi jääda pealtvaatajaks. Me ei tohi kõhelda aitamast neid, kes oma vabaduse eest seisavad, sest kõrvaltvaatajaks jäädes võib olla ohus meie enda elukorraldus ja julgeolek.

Pean oluliseks rõhutada, et iseseisvuse taastamisest möödunud 30 aasta jooksul oleme sõlminud lepinguid, mis on osutunud sama ettenägelikuks ja vajalikuks meie riikliku iseseisvuse ja suveräänsuse tagamisel nagu Tartu rahuleping, mis kehtib ja jääb kehtima. Meie julgeoleku  alusmüüri moodustavad ÜRO harta, Põhja-Atlandi leping, Euroopa Liidu aluslepingud ja teised rahvusvahelised kokkulepped. Oleme targasti kasutanud ajaloolist akent, mis meile avanes, ning arendanud ja kindlustanud oma liitlas- ja partnerlussuhteid.

Eesti välis- ja julgeolekupoliitilised tõekspidamised ei muutu. Need põhinevad rahvusvahelisel õigusel, demokraatlikel väärtustel ja kindlal teadmisel, et me oleme valmis ise ja koos liitlastega neid väärtusi kaitsma. See ei tähenda mitte üksnes moraalset tugevust ja diplomaatilist ühtsust. Nagu toona, nii on ka nüüd aktuaalne Jaan Poska öeldud tõdemus rahulepingu ratifitseerimisel Asutavas Kogus: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu“. 

Nagu Eestil olid Vabadussõjas liitlased, nii aitavad ka täna meie NATO liitlased,  Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani väed, Belgia ja USA õhuvägi seista koos meie kaitseväega Eesti vabaduse ja julgeoleku eest. Meie ühtsus vabaduse kaitsmisel on kindel ja vankumatu.

 

Head Tartu rahu aastapäeva!

 

Elagu Eesti!

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus