„Põhilised nakatumise vedajad on nooremad vanusegrupid ja need on ka tegelikult inimesed, kes haiglas tööl käivad. Selline toimepidevuse oht on tekkimas ja selle peale vaatavad haiglad üsna murelikult,“ tõdes Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets.
Lisaks koroonaviirusele levivad hetkel dr Altmetsa sõnul gripp, RSV ning muud hingamisteede viirused ning nendega seotud haigestumised mõjutavad ka haiglatööd.
„On nii haigestunud töötajaid kui ka pereliikmete haigestumistest tingitud töövõimetus- või hoolduslehel viibimisi-Kahjuks näeme ka haiglasisest patsientide nakatumist, mida tingib pikk peiteaeg kui ka õhukaudne levikutee. Koroonaviiruse tõttu on isolatsioonis ca 90 töötajat,“ ütles dr Altmets, kelle sõnul on põhiliseks nakkusallikaks kodused kontaktid haigestunud laste või elukaaslaste/abikaasade näol ning mõningatel juhtudel ka patsientide haigestumisest tingitud nakatumised. „See kõik peegeldab hästi nakatumiskõveraid Eestis tervikuna, kus nakatumist veavad just lapsed ja nooremad täiskasvanud,“ märkis ta.
Täiendava kaitsemeetmena nõutakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas juba mõnda aega patsiendiga otseses kontaktis olevatel töötajatelt respiraatori (FFP2 või FFP3) kandmist, seda nii polikliinikus kui statsionaarses ravis. Jätkuvalt testitakse regulaarselt kõiki hospitaliseeritavaid patsiente ning lähiajal alustatakse ka regulaarset töötajate iganädalast testimist.
LTK-s kasvas nakatunud töötajate arv kaks ja pool korda
„Näeme, et töötajate haigestumine on hakanud jõuliselt kasvama just viimasel nädalal. Võib eeldada, et nakatumiste kasv on seotud omikroni tüve kiire levikuga,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin. „Haiglatöötajad on ühiskonnaliikmed, nagu kõik teisedki ja mida laiemalt on nakkus ühiskonnas levinud, seda suurem võimalus on ka haiglatöötajatel nakatuda.“
Teisipäevase seisuga oli COVID-19 haigestumise tõttu töölt eemal 32 Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajat. Võrdluseks võib öelda, et nädal aega varem oli sama näitaja 13.
„Nakkuse kiire levik ühiskonnas ja sellega seoses ka haiglatöötajate seas teeb murelikuks, sest töötajate nakatumise tõttu võib tekkida häireid haigla toimepidevuses. Ükski patsient ravimata ei jää, kuid kolleegide haigestumine toob kaasa koormuse suurenemise ja ületunnid nende jaoks, kes on terved,“ tõdes Märtin.
Kõige suurem haigestumise kasv vanuserühmas 10-19 aastat
„Nakatumise kasv on olnud viimase 7 päeva jooksul 32% ja neist 80% juhtudel on tegemist koroonaviiruse omikroni tüvega. Levik on kiirem ja intensiivsem kui varasemalt teiste tüvede puhul on olnud. Haiglasse jõuab nakatunutest umbes 1% ja see võib tähendada, et lähiajal tekib vajadus suurendada haiglakohtade arvu COVID-positiivsetele patsientidele,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Anneli Rõuk.
Terviseameti andmetel moodustavad Harjumaa juhtumid umbes 60% kõigist juhtumitest. „Vanemate nakatunute osakaal on tõusmas, kuid kõige suurem kasv on vanuserühmas 10-19-a. Riskimaatriksi järgi oleme nakatumistega punases ja hospitaliseerimistega oranžis tsoonis,“ lisas Rõuk.“
„Kõik eeltoodu tähendab, et nakatumine on tõusnud ka tervishoiutöötajate hulgas, mis tähendab, et haiglas napib töötajaid. Peamiseks põhjuseks, miks töötaja on sunnitud tööst eemal olema, on COVIDiga nakatunud pereliikmed – kuna kontakt pereliikmetega on pikaajaline, siis tekib ka nakatumine.“
Vaktsineeritud töötajad põevad kergelt ja lühiajaliselt, aga see tähendab siiski vähemalt 5-7 päeva töölt eemalolekut. Et töötajad saaksid kiiremini tööle naasta, on keskhaiglas töötajatele sümptomite puudumisel tehtud korduvaid teste ning negatiivse testitulemuse korral on töötajad lubatud tööle nõudega kasutada respiraatorit.
