Soome tööhõive- ja majandusministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega tehakse välismaalaste seadusse mitmeid muudatusi, et võidelda välistööjõu ekspluateerimise vastu ja parandada ekspluateerimise ohvrite positsiooni. Seaduse muutmise ettepanek on kooskõlastamisel 9. oktoobrist 30. oktoobrini 2020.
Välismaalaste seaduse muudatusettepanekute eesmärk on välistööjõu ekspluateerimise ärahoidmine, töö ekspluateerimise ohvrite õigusliku seisundi tugevdamine ja tingimuste loomine tööjõu ekspluateerimise juhtumite paremaks avastamiseks.
-
Välistööjõu ekspluateerimise üle on olnud avalikkuses palju juttu ja tänan ka meediat kaebuste esitamise eest. Ekspluateerimise vältimiseks on vaja tõhusaid meetmeid. Nende seadusemuudatustega käsitleme kaebusi ja lihtsustame tööpõhise ekspluateerimise juhtumite avalikustamist, osutab tööminister Tuula Haatainen.
Töötajate õigusi suurendatakse ning tööandja karistusi karmistatakse
Seaduseelnõu kohaselt saaks töötaja ekspluateerimise korral taotleda teise tööandja juurde tööle asumist sama või teise ameti peale. Lisaks on tal uue töö taotlemisel õigus uuele tähtajalisele elamisloale. Eelnõus on välja toodud uued sanktsioonid petliku tööandja ja ülemuse suhtes. Kavandatav karistus on see, et töötamiseks taotletud elamisloast võib keelduda, kui tööandjat võib põhjendatult kahtlustada välismaalt tööjõu värbamises, kus eesmärgiks on riiki sisenemise reeglitest kõrvalehoidmine. Sanktsioonid toimiksid ka heidutusena, kuna neil on märkimisväärne mõju tööandja ja käsundiandja võimele ettevõtlust jätkata. Lisaks tehakse ettepanek, et Soome migratsiooniamet võib keelduda kuni kuue kuu pikkuste tööpõhiste elamislubade väljastamisest. Ettepanek on kooskõlas praeguse korraga, mis on Soome migratsiooniametis kasutusel töötajate elamisloa ja hooajalise tööloa taotlemisel.
Ärakasutamine on nähtus, mis on arvatust laiemalt levinud ning kahjustab nii ühiskonda kui üksikisikuid. Välistööjõu ärakasutamine avaldub näiteks alatasustamises, ilma hüvitiseta ületunnitöös, töökoha eest tasu võtmises, vabade päevade või puhkuse andmisest keeldumises, haiguspuhkuse keelamises või tööohutuse unarusse jätmises, võlgu jäämises ja ebainimlikes elamistingimustes. Välistööjõu ekspluateerimise riskigrupid on eelkõige lähetatud töötajad kõigis sektorites.