Mitmeid rekordeid registreerinud Jõgeva ilmajaam tähistab sajandat sünnipäeva. Jõgeval tehti esimene ilmavaatlus 15. jaanuaril 1922 kell 7 hommikul, kui külma mõõdeti 12 kraadi, puhus põhjakaare tuul 7 meetrit sekundis, tuiskas ja lund oli koguni 31 sentimeetrit.
Sel laupäeval, sada aastat hiljem, oli Jõgeval kraad külma, taevas säras päike ja lund oli napp kümme sentimeetrit. “Aktuaalse kaamera” palvel tulid sümboolselt sajandat sünnipäeva tähistama kogu elu Jõgeva ilmajaamas töötanud Viiu Kukk ja Helle-Mare Raudsepp, kelle sõnul oli ilmajaama palgalehel omal ajal koguni 20 töötajat, sest lisaks ilmaandmetele mõõtmisele tehti Jõgeval ka agrometeoroloogilisi vaatlusi.
“Mulla temperatuurid, taimede seisukord, nende produktiivsus, saagi väljavaated. Kuna olime vabariigis ainuke agrometjaam, tegime peaaegu seitsmes-kaheksas maakonnas, pooltes Eestimaa maakondades,” ütles agrometeoroloog Hele-Mare Raudsepp.
“2003. aastal tuli automaatika meie ilmajaamade väljakule ja 2014. aastast on praktiliselt kõik ilmavaatlusjaamad automatiseeritud ja vaatlusi teeb automaatika pidevalt,” lausus Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusosakonna peaspetsialist Ingrid Niklus.
Nüüd mõõdetakse Jõgeval õhutemperatuuri, -niiskust ja -rõhku, aga samuti sademete hulka, tuule kiirust ja suunda; lisaks lumikatte paksust, päikesepaiste kestust, nähtavuskaugust, atmosfäärinähtuseid ja lume veevaru. Aga kõik Jõgevaga seotud kuulsad ilmakurioosumid on samuti registreeritud kohalikus ilmajaamas.
“Jõgeva võib kanda auga külmapealinna tiitlit. Just nimelt Jõgeval on mõõdetud Eesti absoluutne miinimum, see on miinus 43,5 kraadi, mis mõõdeti 17. jaanuaril 1940. Ka selle sajandi miinumtemperatuur on mõõdetud Jõgeva ilmajaamas, miinus 36,7. See oli 2003. aasta 11. jaanuaril,” ütles Niklus.
Kuna Jõgeva ilmajaamas töötajaid enam pole, seekord sünnipäevapidu ei peetud. Küll aga meenutasid endised töötajad ilmajaama aastaid hea sõna ja heldimuspisaraga silmanurgas.
Allikas. Err.ee
