Tartu maakohus tunnistas täna kokkuleppemenetluses süüdi 41-aastase Indrek Sarapi, keda prokuratuur süüdistab valimisvabaduse rikkumises, oma endise abikaasa korduvas kehalises väärkohtlemises, temalt korduvalt ebaseaduslikult vabaduse võtmises ja korduvas lähenemiskeelu rikkumises. Samuti süüdistab prokuratuur teda ühe mehe kehalises väärkohtlemises.
Kohus mõistis I. Sarapile karistuseks 2 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistuse, millest süüdistatav kandis juba reaalselt ära 1 kuu ja 29 päeva. Ülejäänud vangistus mõisteti talle tingimisi 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseajaga. Endise abikaasa suhtes kohaldatakse süüdistatavale lähenemiskeeld 3 aastaks.
Süüdistuse kohaselt transportis I. Sarap Tõrva vallas Eesti Reformierakonna nimekirjas kandideerides vähemalt viis inimest nende elukohtadest valimisjaoskonna juurde, palus neil hääletada enda poolt ja pakkus neile peale valimisjaoskonnas käimist hüvena raha ja alkohoolseid jooke. Lisaks sellele süüdistab prokuratuur teda selles, et ta väärkohtles neljal korral oma endist abikaasat füüsiliselt ja neist kahel korral ei lubanud tal enda autost lahkuda. Samuti rikkus ta kahel korral endise abikaasa suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu ja lõi ka üht meest.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ainar Koigi sõnul mõjutas I. Sarap valimisvabaduse rikkumisega valimistulemuste ausust, kuid lõpuks teavad ainult inimesed ise, kelle poolt nad hääletasid. „Küll aga on kuritegu juba inimestele oma valiku muutmiseks hüve pakkumine. Selline käitumine heidab varju ka valituks osutunud poliitiku tegevusele volikogus ja ei mõju inimese usaldusväärsusele sugugi hästi,“ ütles Koik.
Süüdistatava kuriteod endise abikaasa suhtes olid tõsised, mistõttu võeti ta uurimise ajaks vahi alla. „Peamine eesmärk vägivaldsete suhete lahendamisel on tagada osapoolte turvalisus. Praegusel juhul andsime väärkohtlejale sõnumi, et kui tema on teiste suhtes korduvalt vägivaldne ja eirab kohtu poolt seatud lähenemiskeeldu, siis tuleb tal oma tegude tagajärgedele mõelda vanglas. Antud juhul oli süüdistatav kinnipidamisasutuses ligi kaks kuud. Kohtuistungil soovis ta kriminaalasja lahendada kokkuleppemenetluses ja kuna ta oli juba kandnud sisuliselt kahe kuu pikkuse šokivangistuse, oli prokuratuur sellega nõus,“ lisas prokurör.
Kohtuotsusega kohaldatakse süüdistatavale lähenemiskeeld endise elukaaslase suhtes kolmeks aastaks. Samuti jääb ta enam kui kaheks ja pooleks aastaks katseajale. Kui süüdistatav on ka katseajal vägivaldne või paneb toime mõne uue tahtliku kuriteo, siis ähvardab teda juba oluliselt rangem tagajärg. Kohus saab ka ülejäänud karistuse ehk 2 aastat ja 5 kuud vangistust reaalselt täitmisele pöörata ja uue karistuse korral liidetakse sellele kandmata karistus.