„Eestis ametlikku soovitust alkoholi osas ei ole. Kuid ei saa välistada, et kui koguneb piisav kogus usaldusväärset infot, siis see lisatakse ravimiteabesse,“ ütles Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.
Koroonavaktsiini tulekuga on tekkinud ka küsimus, kuidas mõjutab vaktsineerimist alkoholi tarbimine – kas klaas veini või šampanjat või pudel õlut on vaktsineerimise ajal lubatud? Osa eksperte ütleb, et vaktsineeritud inimesed peaksid üldse vältima alkoholi tarvitamist, sest see vähendab keha immuunvastust vaktsiinisüstile.
Eestis ametlikku soovitust alkoholi osas ei ole
Detsembris ütles Vene tarbijakaitseameti juht Anna Popova, et kaks nädalat enne koroonaviiruse vastu vaktsineerimist tuleb loobuda alkoholist ja alkoholi ei tohi tarbida ka kuus nädalat pärast esimest süsti, sest alkoholi tarbimisel koondab organism kogu oma puhastussüsteemi alkoholi vastu, aga see pärsib immuunsuse tekkimist.
Perearst Piret Rospu kommenteeris, et praegu Eestis kasutusel oleva Pfizer/BioNTechi vaktsiini omaduste kokkuvõttes ei ole alkoholi tarvitamise kohta mingeid piiranguid märgitud. „Minule teadaolevalt ei olnud ka uuringus osalejatele sellega seoses mingeid ettekirjutusi tehtud. Vähene-mõõdukas alkoholitarvitamine ei ole vaktsineerimisega seotud ajal keelatud. Ma ei ole kindel, kas lubaksin päris alkoholijoobes inimest vaktsineerida, aga siin pole küsimus mitte immuunvastuses, vaid pigem arusaava informeeritud nõusoleku osas.“
Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla ütles, et ametlikku soovitust alkoholi osas ei ole. „Kuid ei saa välistada, et kui koguneb piisav kogus usaldusväärset infot, siis see lisatakse ravimiteabesse,“ lisas ta.
Alkoholi liigtarvitamine nõrgestab immuunsust
Seda, et alkoholi tarvitamine pärast koroonaviiruse vaktsiini saamist võib oluliselt vähendada immuunvastust ja muuta vaktsiini potentsiaalselt ebaefektiivseks, kinnitas detsembris ka Venemaa tervishoiuministeeriumi Gamaleja-nimelise epidemioloogia ja mikrobioloogia uurimiskeskuse juhataja, mikrobioloog Alexander Gintsburg, soovitades kolm päeva pärast mõlemat süsti alkoholist hoiduda.
Kuigi Gintsburg võttis sõna eelkõige Venemaal välja arendatud ning kasutatava Sputnik V vaktsiini kohta, ütles ta, et see hoiatus ei kehti ainult selle vaktsiini, vaid kõigi Covid-19 vaktsiinide ja ka kõigi teiste vaktsiinide kohta.
Rospu kommenteeris, et vähene või mõõdukas alkoholitarvitamine ei mõjuta oluliselt antikehade tootmist ja haigustekitajate suhtes immuunsuse teket.
„Siiski mõjutab alkoholi kestev liigtarbimine põletikureaktsioone ja pärsib immuunsust. Kroonilise alkoholitarvitamise tagajärjel suureneb mitmete haiguste risk, sealhulgas mitmetesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise tõenäosus,“ selgitas ta.
Alkoholi tarvitajad nakkustele vastuvõtlikumad
New Scientisti artiklis ütles Suurbritannia Edinburghi ülikooli immunoloog Eleanor Riley, et teaduslikult on tõestatud, et liigselt alkoholi tarvitavad inimesed on nakkustele vastuvõtlikumad. „Alkoholi kuritarvitajate üks paljudest terviseprobleemidest on kehv immuunsus,“ ütles ta.
Alkohol muudab triljonite soolestikus elavate mikroorganismide koostist, millel on oluline roll bakterite ja viiruste vastu võitlemisel. Ühtlasi kahjustab alkohol antikehi tootvate valgete vereliblede, sealhulgas lümfotsüütide põletikuvastast mõju.
Täiskasvanud inimestel moodustavad lümfotsüüdid umbes 20–40 protsenti valgete vereliblede koguarvust ja on koondunud kesksetesse lümfoidelunditesse ja kudedesse nagu põrn, mandlid ja lümfisõlmed, kus tõenäoliselt tekib esialgne immuunvastus.
Lümfotsüüdid on immuunsüsteemis olulise tähtsusega, kuna määravad immuunvastuse nakkusohtlikele mikroorganismidele ja teistele võõrkehadele, sealhulgas ka SARS-CoV-2 viirusele.
Kas klaas veini või šampanjat on lubatud?
„Paljud meditsiinitöötajad said oma esimese vaktsiinidoosi päev-kaks enne aastavahetust ja mingit keeldu uue aasta saabumise puhul pokaal vahuveini juua ei olnud,“ ütles Rospu.
„Loomulikult on oluline piirata alkoholitarvitamist sellistesse kogustesse, mis tervist veel oluliselt ei kahjustaks. Mõõdukaks tarvitamiseks peetakse naistel maksimaalselt kaks alkoholiühikut päevas ja kaheksa alkoholiühikut nädalas, sealhulgas peaks nädalasse jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva,“ selgitas ta.
„Meestel maksimaalselt neli alkoholiühikut päevas ja 16 ühikut nädalas, samuti peaks nädalasse jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Seda loetakse tervisele madala riskiga tarvitamiseks, kusjuures alati võib alkoholi tarvitada vähem ja nädala jooksul joomata jäänud alkoholikoguseid ei saa nädalalõpuks kokku koguda. Üks alkoholiühik on näiteks 300 ml 4% siidrit või 250 ml 5% õlut või 100 ml 16%.“
Uusküla ütles, et alkoholi tarbimine on igal juhul tervisele kahjulik ja nõrgestab organismi kaitsevõimet.
Iga riik annab enda juhised
Manchesteri ülikooli professor, immunoloog Sheena Cruickshank ütles, et selleks, et keha vaktsiinile võimalikult tõhusalt reageeriks, peab immuunsüsteem toimima täisvõimsusel – see tähendab, et enne või vahetult pärast vaktsineerimist ei tohiks alkoholi tarbida.
Gintsburgi sõnutsi ei räägi teadlased täielikust alkoholikeelust vaktsineerimise ajal. „Mõistlik on alkoholi tarbimist piirata seni, kuni organismil on koroonaviiruse nakkuse suhtes tekkinud oma immuunvastus,“ ütles ta. „Oluline on mõista, et alkoholi liigtarbimine võib oluliselt vähendada immuunsust ja seetõttu vähendada vaktsineerimise tõhusust või isegi muuta selle mõttetuks,“ ütles ta, lisades, et see kehtib kõigi vaktsiinide kohta.
Oxfordi ülikooli teadlane Paul Klenerman ütles, et kahtlemata on kroonilisel liigse alkoholi tarbimisel märkimisväärne mõju paljudele immuunsuse aspektidele, aga täpsemalt võib iga riik anda erinevaid juhiseid.
AstraZeneca vaktsiini väljatöötamisel Oxfordi ülikoolis näiteks eraldi alkoholist hoidumise juhiseid ei antud. Ka Pfizer on öelnud, et BioNTechiga välja töötatud vaktsiini saajaid ei hoiatata alkoholi tarbimise osas.
Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva
Eestis COVID-19 vastu vaktsineerimise ja vaktsiinide kohta informeerival kriis.ee veebilehel kirjutatakse, et kõikidel ravimitel, sh vaktsiinidel, esineb kõrvaltoimeid ning ravimite kasutamisel tuleb kaaluda kasu ja riske.
Sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha turse ja punetus, palavik, tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva. Kõik konkreetse vaktsiiniga seotud võimalikud kõrvaltoimed on kirjas ravimi infolehel.
Uusküla selgitas, et kõik vaktsineerimist teostavad arstid ja meditsiiniõed peavad läbima vastava koolituse ja Terviseamet on koos Ravimiametiga koostanud COVID-19 vaktsineerimise juhendi.
„Immuniseerija peab vaktsineerimisel juhinduma ka ravimi omaduste kokkuvõttest. Enne vaktsineerimist tuleb välja selgitada, kas inimesel esinevad vastunäidustused ja hindama, kas on mõni seisund, mis vajab erilist ettevaatust. Samuti tuleb inimesele selgitada võimalikke kõrvaltoimeid ja kuidas neid leevendada (nt peavalu, palavik – valuvaigisti; uimasus, nõrkus – puhkus; süstekoha valu, punetus, turse – külm kompress jne),“ selgitas Uusküla.
Ta lisas, et ainus seni teadaolev tõsine kõrvaltoime on teatud tüüpi allergiline reaktsioon – anafülaksia, mis võib tekkida 15–30 minutit pärast vaktsineerimist. Esimeste nähtudena tekivad inimesel sügelev punetav lööve, kehatüve- või näoturse, hingamisraskused, vererõhu langus, ravita jätmisel tekib teadvuskadu ja anafülaktiline šokk.
„Selle reaktsiooni tekkerisk on iga vaktsiiniga, mitte ainult COVID-19 vaktsiinidega. Seetõttu peab inimene jääma vaktsineerimiskabineti lähedusse 15–20 minutiks pärast vaktsineerimist, et reaktsiooni tekkimisel saaks kiiret abi. Anafülaktiline reaktsioon on adrenaliiniga väga hästi ravitav,“ teavitas ta.
Esimesel nädalal 8 kõrvaltoime teatist
Uusküla rõhutas, et kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleb arstile teada anda, sest need võivad olla vaktsiini kõrvaltoimed või muu haiguse nähud, mis vajavad ravi. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad arstid Ravimiametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Patsient võib teatada Ravimiametile (https://www.ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis-patsiendile) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.“
Comirnaty vaktsiiniga immuniseeriti Eestis 27. detsembrist kuni 3. jaanuarini 2535 inimest. Ravimiametile saadeti sellel perioodil 8 kõrvaltoime teatist. Teatistes kirjeldatud kõrvaltoimed olid kerged ning möödusid mõne päevaga.
Täpsemat infot vaktsineerimise kohta saab vaadata Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee või küsida oma perearstilt.
Alkoholitarvitamine ei ravi ega kaitse Covid-19 eest
Koroonaepideemia levikuga üle maailma hakkasid ringlema ka valeväited, et alkoholil on raviv toime. Maailma Terviseorganisatsioon tegi kevadel avalduse, et murda müüti, nagu mõjuks kange alkoholi joomine tervendavalt ja koroonaviirust ennetavalt. Hoolimata sellest, et kanget alkoholi kasutatakse välispidiseks desinfitseerimiseks, ei kaitse alkoholi joomine Covid-19 eest ega aita seda ka ravida.
Alkoholi ei tohi kasutada viirushaiguste esmaste haigusnähtude ilmnemisel. Kuigi see võib esialgu näiliselt enesetunnet parandada, on sel mõjusid mis võivad haiguse kiirel ägenemisel organismi hoopis kurnata näiteks mõjutab alkohol vere hüübimist, tõstab vererõhku ja suurendab pulsi sagedust.
Kuidas vaktsiinid toimivad?
Vaktsiin sisaldab haigustekitajat või osa haigustekitajast, mis organismi viiduna ei põhjusta haigust ennast, kuid tekitab organismis kaitse haigustekitaja vastu. See tähendab, et organism valmistab haigustekitaja vastu spetsiifilised antikehad ning immuunrakud (T-lümfotsüüdid). Need on hiljem võimelised haigustekitaja ära tundma ja selle hävitama. Vaktsiin annab kaitse nakkushaiguse eest, ilma et haigust ennast peaks läbi põdema.
COVID-19 vastaste vaktsiinide arenduses on mitmeid nukleiinhappel (DNA ja RNA) põhinevaid vaktsiine.
Alkohol ja ravimid ei käi kokku
Haiguste ajal on hea meelde tuletada, et nii retsepti- kui ka käsimüügi ravimite võtjad peavad alkoholist hoiduma. Alkoholi ja ravimite koostoime võib olla ohtlik isegi siis, kui neid ei võeta ühel ajal.
Alkohol võib ravimi toimet olulisel määral muuta. Mõnel juhul muudab alkohol ravimid vähem tõhusaks või suurendab ravimi toimet ja kõrvalmõjusid. Näiteks antibiootikumide puhul võib alkoholitarvitamine vähendada ravimi efektiivsust, kuid rahustite ja uinutite tarvitamine koos alkoholiga võib olla eluohtlik.
Ka valuvaigistite ja palavikualandajate võtmine koos alkoholiga häirib maksafunktsiooni ja võib põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas maksapuudulikkust, informeerib Tervise Arengu Instituut.
