Perearst Karmen Joller ütles välja sõnad, mida nii mõnigi lapsevanem ilmselt kuulda ei tahaks.
“Meil on veel kaks supervõimetega pereliiget!
Emana saan nüüd palju kergemalt hingata. Erinevalt varasemalt arvatust võib COVID olla ohtlik ka lastele. Eestis on raske COVIDi tõttu haiglas olnud umbes 260 last.
Aga mis on kerge COVID?
See on haigus, millega laps ei satu haiglasse. See tähendab, et tal ei pruugi üldse sümptomeid olla, samas mõni laps võib olla ka kõrges palavikus, valudes ja tunda end nii halvasti, et ei suuda voodist tõusta. Ka lastel esineb pikka COVIDit, millele eelnev haigus võib kulgeda isegi sümptomiteta. Võrreldes täiskasvanutega mõjub pikk COVID lastele rängemalt: pidurdub või isegi taandub nende vaimne areng, igapäevaelu segavad jõuetus, väsimine, erinevad valud. Laps ei jaksa suhelda sõpradega, käia trennis või perega reisil.
Ja lõpuks – vaktsineeritud lastel ei ole vaktsineerimiskuuri lõpetamise järel enam kartust lähikontaktsena isolatsiooni jääda. Laps vajab arenguks kindlat ja stabiilset elurütmi, mida igasugused isolatsiooninõuded ainult segavad.
Vaktsiinide tavapäraseid kõrvaltoimeid (süstekoha valu, punetus, turse) esineb uuringute järgi umbes 3% lastest (täiskasvanutel u 10-15%), mõnedel esineb ka palavikku ja peavalu. Minu Aleksander ütles, et ta kardab kõrvaltoimeid, aga soovib vaktsineerida, sest COVID on palju hullem.
Mart ütles, et nii vähevalusat süsti pole ta veel kunagi saanud.
Vaktsineerimine on alati iga pere otsus. Võtke aega seda omavahel rahulikult arutada ja kui teil tekib küsimusi, otsige vastuseid turvalisest allikast – küsige näiteks oma perearstilt või -õelt.
Vaktsineerimiseks saab aega kinni panna digiloo vahendusel või oma perearsti juures.”