Valitsus sai ülevaate tegevusprogrammi 2021–2023 tänavusest elluviimisest. Tegevusprogrammist on praegu täidetud 222 ülesannet, mis moodustab 71 protsenti valitsuse tööplaanist.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on aasta 2021 on olnud kriisijuhtimise, tasakaalu taastamise ja uute sihtide seadmise aasta.
„Tegime sel aastal kõik, et hoida keset koroonaviiruse epideemiat nii ühiskonda kui majandust võimalikult avatuna ja et lapsed saaksid koolis käia,“ ütles ta. „See oli aasta, kus seadsime riigi prioriteediks hoitud ja haritud inimesed ning tugeva ja kaitstud Eesti. Koostasime tulevikku vaatava riigieelarve ning lükkasime käima olulisi reforme ja otsuseid, mis olid pikalt takerdunud, sealhulgas teeme ettevalmistusi rohepöördeks, ühendasime riigilaevastikud, kindlustasime piiri, liigume edasi sooduspensionite reformiga. Samuti astusime olulisi samme korruptsiooniga võitlemisel ja virtuaalvääringuga seotud rahapesu tõkestamisel.“
Kallas tõstis esile ka välissuhete tähtsust. “Rahvusvaheliselt heitlikel aegadel sai Eesti järgmiseks aastaks kõigi aegade suurima kaitse-eelarve ning otsustasime kiirendada idapiiri välja ehitamist. Ja mis samuti oluline – oleme Eestile võidelnud tagasi oma koha rahvusvahelisel areenil.”
“Tänan kõiki Eesti inimesi, kes on teinud omalt poolt kõik selleks, et meie ühiskond oleks avatud. Muutlikel aegadel on tähtis hoida kokku ja hoida üksteist,” lausus Kallas.
Valitsuse tegevusprogramm sisaldab konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja tähtaegu valitsusliidu aluspõhimõtete elluviimiseks. Ülevaade keskendub eelkõige valitsuse kaheksa prioriteedi elluviimisele. Kokku täidetakse 2021. aasta lõpuks eeldatavalt 228 ülesannet 312.
Valitsuse kaheksa prioriteeti on: COVID-19 pandeemiast väljumine; terved ja hoitud inimesed; tark majandus; roheline Eesti; haritud ja nutikad inimesed; aktiivne ja kaitstud Eesti; tasakaalus Eesti ning avatud ja turvaline õigusriik.
Prioriteetide edendamiseks kiitis valitsus tänavu heaks: „Rahvastiku tervise arengukava 2020−2030“ ja vaimse tervise roheline raamat. Arengukava seab eesmärkideks Eesti inimeste oodatava eluea pikenemise, tervena elada jäänud eluaastate kasvu ja ebavõrdsuse vähenemise tervises ning roheline raamat annab suunad vaimse tervise valdkonna edasiseks arenguks.
Valitsus kinnitas Tallinna Haigla loomise projekti lisamise Eesti taastekavva. Rajatav Tallinna Haigla koondab senised AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegevused.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riikliku perelepitusseaduse, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida lapse heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.
Valitsus kiitis heaks „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“, milles seatakse esmakordselt teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja ettevõtlusele ühised sihid. Varasemaga võrreldes on fookus enam teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisel ning teadustulemuste kasutamisel Eesti arenguvajaduste lahendamisel.
Valitsus kinnitas arengukava „Eesti digiühiskond 2030”. Arengukavaga lepiti kokku oluliste osaliste ühised digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad.
Valitsus kinnitas „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ järgmiseks 15 aastaks, millega on kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisele arendamisele.
Valitsus kiitis heaks energiamajanduse arengukava koostamise. Arengukava seab fookusesse kohaliku taastuvenergiatootmise ja energiatõhususe suurenemise, tagades samas Eesti energiajulgeolekut.
Valitsus kinnitas kolm valdkondlikku arengukava, mis annavad peamised arengusuunad haridus-, keele- ja noortevaldkonnas aastani 2035: „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”, „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035”, „Eesti keele arengukava 2021–2035”. Valminud on analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahastamise põhimõtete kohta.
Koostatud on kaks olulist tegevuskava: eestikeelse hariduse tegevuskava ning tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpetajaameti väärtustamiseks. Valitsus kinnitas kaks valdkondlikku arengukava, mis annavad peamised arengusuunad kultuuri- ja sidusa ühiskonna arendamise valdkonnas aastani 2030: „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“.
Valitsus kinnitas „Riigikaitse arengukava 2030”, mis on riigikaitse keskne võimeplaneerimise ja arendustegevuse dokument. Uue arengukava eesmärk on tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused, lähtudes tuleviku ohtusid vaatavatest ohustsenaariumidest ning „Eesti 2035“ arengustrateegia ja julgeolekupoliitika alustes toodud riigi strateegilistest valikutest.
Valitsus võttis vastu kaitseväe keskpolügooni ehk kaitseväe suurima kasutatava harjutusvälja eriplaneeringu. Keskpolügooni eriplaneering tuleneb vajadusest korraldada harjutusväljal väljaõpet, mis lähtuks kaitseväe juba olemasolevatest ja uutest võimearendustest.
Valitsus kiitis heaks Eesti eesmärgid ja põhitegevused Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas. 2021. aastal on Eesti aidanud luua laialdast toetust meie lähimatele liitlastele, kelle piire tabas Valgevene korraldatud hübriidrünnak, ning eest vedanud jõulist ühtset vastust Venemaale vastuseks Ukraina sõjalisele ähvardusele.
Valitsus kiitis heaks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Arengukava seab eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.
Kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise raames leppis valitsus kokku ühistes maapoliitika põhimõtetes ning algatas riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmise ettevalmistamise, millega soovitakse kiirendada maa üleandmist ja muuta protsessi paindlikumaks.
Kahe aasta pikkuse revisjoni tulemusel on laiapõhjalise eksperdikomisjoni arutelude järel kooskõlastusringile saadetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu, mille üheks keskseks sihiks on omavalitsuste enesekorraldusõiguse suurendamine.
Valitsus otsustas algatada hädaolukorra seaduse muutmise seaduse, millega koondati kriisireguleerimise poliitika kujundamine riigikantseleisse ja tagati keskse varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks AS-i Eesti Varude Keskus loomisega.
Valitsus kiitis heaks „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030”, milles tõdetakse, et ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vajalik igaühe – nii inimeste, riigiasutuste kui ka ettevõtete – üksteisest hooliv käitumine ja panus.
Valitsus kiitis heaks „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele” ning „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele”. Huvide konflikti vältimise juhised on eetikapõhimõtete kogum ministritele ja nende nõunikele, mis aitab huvide konflikti realiseerumist vältida. Lobistidega suhtlemise hea tava suurendab õigusloome läbipaistvust ning arusaadavust, kohustades mh vähemalt korra kvartalis avalikustama kohtumisi lobistidega.
Valitsuse tegevusprogrammi aruande lõpus on kokkuvõtlik tabel kõigi tegevusprogrammi peatükkide eesmärkide saavutamise näitajate tasemete kohta. Tegevusprogrammi täitmise aruanne avaldatakse valitsuse kodulehel: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm