Kütusefirma Olerex lõpetas andmekaitse inspektsioonilt (AKI) saadud hoiatuse järel oma tanklates töötajate ja klientide vestluste salvestamise.
AKI tegi Olerexile novembri keskel ettekirjutuse, milles nõudis ettevõtte teenindusjaamadest audiovalve eemaldamist ning töötajate teavitamist audiovalve kasutamisega seotud rikkumisest. Lisaks nõuti videovalve kooskõlla viimist isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega.
Samas esitati Olerexile 25 000 euro suuruse sunniraha hoiatus, kui ettekirjutusi tähtajaks ellu ei viida.
Reedel (17. detsembril) oli ettekirjutuses esitatud nõuete tähtaeg ning AKI pressiesindaja Maire Iro sõnul teavitas ettevõte neid ettekirjutuse täitmisest. Inspektsioon peab nüüd Olerexi tehtu üle kontrollima ja selles mõttes ei ole menetlus veel lõppenud, kuigi suure tõenäosusega see nii on, tõdes Iro.
Ajaleht Äripäev kirjutas esmaspäeval, et väidetavalt ei piirdunud Olerex ainult heli salvestamisega tanklates, vaid AKI-le jõudnud info kohaselt kasutas ettevõte tanklates kaameraid ka töötajate jälgimiseks ja hindamiseks. Olerexi tegevjuhi Piret Milleri kinnitusel ettevõte kaameraid töötajate hindamiseks ei kasuta, vaid seda tehakse ainult turvakaalutlustel.
Miller ei soovinud ERR-ile teemat telefoni vahendusel kommenteerida.
“Audiovalve kasutamine töökohal, näiteks töötajate töökohustuste kontrollimiseks, ei ole lubatud. Samuti ei pea Andmekaitse Inspektsioon audiovalvet lubatavaks näiteks kaupluste, kohvikute, teenusettevõtete esinduste klienditeeninduse juures. Paraku on audiovalve kasutamise praktika Eestis paljudes sellistes kohtades siiski praeguseks juba võrdlemisi levinud. Juhime ettevõtete tähelepanu, et see kahjustab nii töötajate kui klientide õiguseid ning ei ole seadusega kooskõlas. Need ettevõtted peavad oma andmetöötlusprotsessid üle vaatama ja audiosalvestamise lõpetama,” selgitas Iro ERR-ile saadetud tekstis.
“Võimalus jälgida töötajate vestlusi terve tööaja vältel toob kaasa väga suure riive. Audiosalvestamise korral ei ole töötajal võimalik terve tööpäeva jooksul pidada vabalt ei tööalaseid ega eravestluseid, ilma et tööandja neid ei salvestaks. See võib omakorda põhjustada töötajates stressi, ärevust ning muid vaimseid probleeme. Kui audiosalvestust kasutatakse kassades või teeninduspunktides, puudutab see ka klientide omavahelisi vestluseid. Kaupluste ja tanklate kassade juures võib olla palju osapooli, kelle vestlus ei pruugi tihtipeale piirduda ainult tööalase vestlusega. Selliste vestluste salvestamine on ülemäärane ning eriti olukorras, kus puudub läbipaistvus salvestise kasutamise eesmärkide osas. Täiendavalt võib see inimesele kaasa tuua muid probleeme, näiteks tööalast kiusamist, diskrimineerimist,” rõhutas AKI esindaja.
Alliaks. Err.ee
