Teadusajakirjas avaldamata tulemused vihjavad, et koroonaviiruse omikroni tüvi suudab nakatada oma eelkäijatest märksa edukamalt kopsutorude, kuid mitte kopsukoe rakke. Tõhustusdoosita inimesi näib kaitsvat viiruse eest aga eestkätt rakuline immuunsus, mitte antikehad.
Hong Kongi Teadus- ja Tehnoloogiapargi teadlaste järeldus põhineb katseklaasis tehtud uuringutel. Täpsemalt kasutas Michael Chan Chi-wai selleks kolleegidega kopsuravil eemaldatud kopsu- ja hingamisteede kudet ning nakatas seda erinevate koroonaviiruse variantidega. Katsete põhjal suutis paljundada omikroni tüvi end kopsutorude rakkudes 70 korda kiiremini kui viiruse delta variant. Samas oli selle võimekus paljundada end kopsurakkudes umbes kümme korda väiksem.
Tulemused on aga äärmiselt esialgsed ja tähelepanekut on avalikkusele kirjeldatud vaid pressiteate vahendusel. Samuti ei saa koekultuuride puhul nähtavaid tulemusi otseselt inimorganismis toimuvale üle kanda.
“Esialgsetest andmetest, mis on saadud ex vivo, liiga palju välja lugeda ei tohiks. HKU teate puhul pole isegi tegemist retsenseerimata teadustööga,” nentis Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor. Teisisõnu, teiste teadlaste saadavad tulemused võivad Hong Kongi töörühma omadest tulevikus erineda.
Tähelepanek aitaks aga selgitada, miks põevad vähemalt Lõuna-Aafrika Vabariigis omikroni tüvega nakatunud inimesed praegu haiguse läbi kergemalt kui delta variandiga nakatunud. Samas ei saa unustada, et raskekujulise koroona taga pole mitte koroonaviirus ise, vaid inimese ülereageeriv immuunsüsteem.
Esimese kolme nädala jooksul kogutud andmete põhjal valminud uuringu kohaselt sattus omikroniga 1000 nakatunu kohta haiglasse 38 inimest. Delta laine ajal küündis riigi suurima tervisekindlustaja osutaja DiscoveryHealth andmetel nende arv 101-ni. Vaid Lõuna-Aafrikas laiemalt levinud beeta variandiga nakatunutest jõudis 1000 kohta haiglasse aga 131.”On vaieldamatu, et Lõuna-Aafrikas on raske haigestumus ja suremus tõesti palju väiksem kui eelmises lainetes. Väga tahaks selle kirjutada “pehmema loomuga” viiruse tüve arvele. Pole võimatu, et see nii ongi, kuid võimalikke – ja väga häid – seletusi raske haigestumise vähesusele on palju,” viitas Merits.
Näiteks on riigis koroonapatsientide keskmine vanus 34 aastat. Eelnevate variantide puhul seostus see väiksema võimalusega haigust raskelt läbi põdeda või koroona tõttu surra. Samuti pole veel täielikult selge, kui palju aitab haiguse kulgu koroona eelnevalt läbipõdemine või vaktsineerimine täpselt leevendada.
Teisalt selgus näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kolmapäevasel kohtumisel esitletud andmetest, et Iisraelis pole sattunud selleks ajaks omikroni tüve tõttu haiglasse veel ühtegi inimest.
Merits rõhutas aga, et kindlamal alustel seisvate järelduste tegemise jaoks on vaja täiendavaid andmeid, eelistatult Eestiga sarnanevast riigist.
Tõhustusdoos on hädavajalik
DiscoveryHealth uuringus nakatusid eelnevalt koroonaviiruse delta variandiga kokku puutunud inimesed omikroniga 60 protsenti harvem. Eelnevalt koroonaviiruse beeta variandiga nakatumine seostus 40 protsenti väiksema suhtelise nakatumisriskiga.
Lisaks nähti uuringus, et omikroni tüvi suudab Pfizer-BioNTechi vaktsiini kaitsest enamikul juhtudel mööda hiilida. Kui delta variandi puhul hoidis vaktsineerimiskuuri läbimine nakatumise ära 80 protsendil puhkudest, siis omikroni tüve puhul vaid igal kolmandal juhul.
Samas näib kaitsvat vaktsiin endiselt tõhusalt haiguse raskelt läbi põdemise ja surma eest. Omikroni tüvega nakatudes hoidis see kõige tõsisemad tagajärjed ära seitsmel juhul kümnest. Delta variandi puhul küündis näitaja 95 protsendini.
Sarnastele tulemustele vaktsiini tõhususe languse kohta on jõudnud WHO kohtumisel esitletud andmete põhjal ka teised töörühmad. Seniste katsete põhjal võib sõltuvalt vaktsiinist väheneda antikehade tõhusus omikroni tüve vastu enam kui 30 korda.
Kuigi kõigi vaktsiinide mõjul tekkinud antikehad neutraliseerivad viirust kehvemini, näib puudutavat see tõsisemalt AstraZeneca, Jansseni ja Sputnik V vaktsiini. Viirusega seonduvate antikehade hulk on sedavõrd väike, et nakkuse korral pole neist peaaegu üldse abi.
Antikehad ja tapjarakud
Langenud tõhususe saab tasa teha suurema antikehade hulgaga. Sarnaselt USA haiguste ennetamise ja tõrje keskuse katsetega rõhuvad need seega vajadusele teha tõhustusdoos, mis veres leiduvate antikehade hulka taas kasvatavad. Esialgsete andmete põhjal tagab Moderna või Pfizer-BioNTechi tõhustusdoos tugeva kaitse vähemalt kolmeks kuuks.
Lisaks antikehadele aitab immuunsüsteemil haigustekitajate vastu võidelda aga ka rakuline immuunsus. Üks sellel nädalal ilmunud eelretsenseerimata uuring annab lootust, et T-rakud suudavad edukalt leida ja hävitada ka koroonaviiruse omikroni variandiga nakatunud rakke.
Teise, Lõuna-Aafrika uuringu põhjal suudavad neid ära tunda 70 protsenti Pfizeri vaktsiini mõjul tekkinud T-rakkudest. Valged verelibled aitavad vähendada seega viiruskoormust ja seeläbi ka võimalust haigust raskelt läbi põdeda. Taas põhinevad aga tulemused katseklaasis tehtud katsetel.
Ehkki esialgsed tulemused vihjavad, et omikroni tüvega nakatunud inimesed põevad koroonat kiiremini ja kergemalt, soovitasid olla WHO kohtumisel osalenud teadlased ettevaatlikud. Kui uuel tüvel lastakse takistamatult levida, võib sellega nakatunute arv kahekordistuda iga 2,5 päeva tagant. See omakorda võib päädida kiiresti haiglakohtade nappusega.
Pseudoviiruste ehk omikroni tüve matkivate viirustega tehtud katsetes on leitud, et omikron on deltast kaks korda ja algsest koroonaviirusest neli korda nakkavam. See omakorda võib anda hoogu koroonaviiruse neljandale lainele.
Sellel nädalal teatasid nii Suurbritannia, Austraalia kui ka Taani rekordiliselt suurest päevasest nakatunute arvust. Taanis moodustasid omikroni tüve leiud kõigist testidest kolmapäevaks enam kui kolmandiku. Lõuna-Aafrikas oli aga positiivne iga kolmas tehtud test, mis vihjab, et haiguse tegelik levik riigis on ametlikust statistikast märksa laialdasem.
Allikas. Err.ee
