Ühe depressiooniravimi tarneraskused on igapäevase vajaliku abita jätnud umbes 1500 inimest. Ravimile alternatiivi ei ole, hulgimüüja andmetel saabub järgmine tarne Eestisse alles detsembri keskel.
Eestis tarvitab antidepressante üle 53 000 inimese. Ravimeid on palju erinevaid, ent toimeaineid, millel ravimid põhinevad, on kokku 15. Üks neist on bupropioon, millel põhinevat Elontrili 150g toimeainesisaldusega tablette tarvitab iga päev umbes 1500 inimest.
Viimastel nädalatel aga pole ravimi vajajad seda enam apteekidest müügilt leidnud. Kui muidu asendatakse ühe ravimi puudumisel see teisega, siis Elontrilil asendus puudub – tegemist on ainsa bupropioonil põhineva ravimiga turul.
Psühhiaater Anne Kleinberg ütleb, et ainus lahendus on sellisel juhul muuta patsientide raviskeemi ja määrata asenduseks mõne teise toimeainega antidepressant. Mõnele aga sobibki vaid üks ravim ning see toob kaasa tagasilangusi. Kindlasti pole asendusskeem lahendus.
“Arstid on samuti meeletu surve all – alustavad õige ravimi puudumisel uusi raviskeeme, mis on inetu nii spetsialistide kui ka patsientide koha pealt,” ütleb Kleinberg.
Ravimiameti andmetel esinevad müügiloa hoidjal tarneraskused alates septembri lõpust, uut tarnet pole aga oodata enne detsembri keskpaika. Praegu leiab ravimit veel vaid mõnekümnes apteegis üle Eesti, ent näiteks Tallinnas pole seda enam ühestki apteegist saada.
“Elontril 150 mg viimane tarne Eestisse toimus septembri lõpus, laovarud lõppesid hulgimüügitasandil oktoobri lõpus. Tarneraskus kestab eeldatavasti detsembri keskpaigani, mil müügiloa hoidja andmetel toimub järgmine tarne Eestisse,” ütleb Sulaoja. “Müügiloa hoidja otsib ravimiameti palvel võimalusi ravimi vajaduse katmiseks tarneraskuse perioodil.”
Kuigi müügiloa hoidjatel on kohustus teavitada ravimiametit võimalikest tarneraskustest, pole GlaxoSmithKline seda teinud. Nii ei leia ravimiameti kodulehelt tarneraskustes ravimite nimekirjast Elontrili siiani. Elontrili maaletooja, ravimite hulgimüügifirma Tamro teavitas ravimiametit tarneraskustest lõpuks ise, ent alles selle nädala alguses.
“Tarnehäire põhjustas toormaterjali puudusest tingitud tootmisprobleem, millest müügiloa hoidja ei teavitanud ravimiametit. Tarneraskustest tuleb ravimiametit võimalikult vara teavitada, et oleks võimalik leida koostöös müügiloa hoidjaga lahendusi, mh nii, et apteegis ei tekiks ravimipuudus,” selgitab ravimiameti sisse- ja väljaveo järelevalve büroo spetsialist Stella Sulaoja.
Saadaval on küll Elontril 300 mg, kuid poole suurema annusega tablette ei saa võrdseteks annusteks jagada, seetõttu ei saa õige annuse asemel kaks korda suurema toimeainesisaldusega ravimit välja kirjutada. Neid, kes kangemat ravimit tarvitavad, on Eestis ilmselt umbes 300, sest bupropioonil põhinevat antidepressanti on Eestis välja kirjutatud 1873 inimesele.
“Apteekide varustamisega tekkisid esimesed tõrked oktoobri lõpus. Meile teadaolevalt tekkis tootjal ajutine toormaterjali puudus,” ütleb Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann.
Tema sõnul on tarneraskuste info kuvatud nii ravimiinfo kui ka apteegiinfo avalikes andmebaasides.
“Tootja on meile lubanud toodet tarnida detsembri esimeses pooles. Paralleelselt tegutseme, koostöös tootja ja ravimiametiga, et leida ajutise lahendusena võõrkeelse pakendi turustamise võimalus. Meie andmetel on toode saadaval mitmetes Euroopa riikides, samas mitmed on ka meiega sarnases olukorras. Omalt poolt oleme hetkel otsimas alternatiivseid tarne võimalusi, sealhulgas Soomest,” ütleb Kuusmann.
Nii ongi mõni hädas Eesti patsient oma ravimi hoopis Soome apteegist välja ostnud.
Psühhiaatrite seltsi juht dr Anne Kleinberg peab olukorda, kus ravimi soetamiseks teise riiki tuleb sõita, ebanormaalseks ning ravimite tarneraskusi piinlikuks probleemiks, mille eest Eestis justkui keegi ei vastuta.
“Eestis ei hoita jätkupidevust ravimite puhul, rääkimata sellest, et pole piisavalt erinevaid ravimivorme. Näiteks meie lapsed ei saa väikeseid ravimiannuseid, sest neid pole majanduslikult otstarbekas siia turule tuua,” toob Kleinberg näiteks. “Kui oleme erinevate ametkondadega püüdnud jõuda konstruktiivsete lahendusteni, kes siis vastutab selle eest, et meie väga väike ravimiturg ei kogeks neid lainetusi, polegi ühtki võtta. See on meie riigi häbi.”
Ta lisab, et samasuguseid tarneprobleeme esineb igal aastal mitu korda ka ühe tähelepanuhäire ravimi, metüülfenidaadiga (tuntud kui Ritalin).
“Kui selle tarne ära langeb, milline rahutus ja kaos siis vallandub! Umbes neli korda aastas juhtub seda, et asendame selle ravimi sama toimeaine ravimigrupiga. Patsiendi jaoks on see ääretult ebameeldiv, tekitab tagasilangusi ja probleeme,” ütleb Kleinberg. “Juhime erialaseltsina teemadele tähelepanu, aga meil pole hoobasid nende lahendamiseks.”
Allikas. Err.ee
