“Näiteks kui kiirtestid on andnud ühes klassis positiivseid tulemusi, kuid ma ei tea, kas koolis on nakatunuid või mitte, siis õpetajate ja teiste õpilaste kaitseks saangi suunata klassi sellel nädalal koju õppima,” tutvustas Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults uut koroona ajal kooliskäimise korda. “Samamoodi saame valida klassid, kus on palju vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud õpilasi, et nemad kooli jätta.”
Kui seni oli kindlalt paika pandud, et distantsõppel on vaid 4.-8. klassi õpilased, siis edaspidi saavad koolid oma olukorrast lähtuvalt ise otsustada, kes hakkavad õppima kodus. “Koolid saavad ise valida parima viisi õpilaste hajutamiseks,” lausus linnapea Mihhail Kõlvart. “Nad võivad selle korra nädala jooksul ellu viia ning sellest õpilastele ja vanematele teada anda.”
Tallinna ühisgümnaasium näiteks saadab koju õppima oma 10. ja 11. klassi, sest nakatumine gümnaasiumiklassides on suurenemas. Samuti läheb koju õppima 3. klass, mis algklassidest ainsana ei käi koolis vahetustega.
10-14-aastaste seas nakatumine vähenes
Kõlvarti sõnul pani linnavõim koostöös koolijuhtidega teisipäeval paika, et hajutatuseks on korraga koduõppel 30-50% koolide õpilastest. “Ja kuigi see otsus võeti vastu veel järgnevaks kaheks nädalaks, on edaspidi üks klassiaste korraga koduõppel maksimaalselt nädala,” ütles Kõlvart. “Me ei kehtesta osalist distantsõpet distantsõppe nimel – ka linnavalitsusele on see jätkuvalt raske otsus, aga me peame kuulama meie koolijuhte ja arvestama olukorraga, mis koolides on, lähtudes sellest, et ennetamine on alati parem, kui reageerimine.”
Viimased kaks nädalat Tallinnas koduõppel olnud klassid pääsevad uuest nädalast kooli tagasi. Nii korraldatakse alanud kahel nädalal, 15.-26. novembrini Tallinna koolides 30-50% õpilaste õppetegevuse korraldamist e-õppena. Iga kool lähtub sel puhul oma haiguskolletest, õpilaste ja koolipersonali haigestumise näitajatest ning kooli õppetegevuse jätkumiseks vajalike nakkushaiguse tõrjumiseks vajalike, sealhulgas ennetavate meetmete rakendamise vajadusest. Otsus ei puuduta hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamist.
Seni tuli nakatunuid kõige rohkem juurde 10-14-aastaste seas, kuid nüüd on olukord paranenud ja haigestumine natuke isegi langenud. “Samas kõiki õpilasi arvestades haigestumine veel ei lange,” märkis Kõvart. “Kasvanud on nii haigusjuhtude kui ka -kollete arv. Arvan, et eri meetmete abil on olukord stabiliseerumas, aga ma ei saa öelda, et olukord paraneb. Praegu juba päris suureks kasvanud epideemia puhul lühiajalised meetmed ei tööta. Nii et võttes aluseks, et ühes vanuserühmas on positiivseid tendentse ja üldine olukord vajab jätkuvalt kontrolli, otsustasime osalise distantsõppe ehk hajutamisega edasi liikuda.”
Õpetajatele vaktsineerijad kooli
Praegu on Tallinna koolides 61 koroonakollet. Nakatumine on tõusmas 10.-12. klasside seas. Möödunud nädala andmetel oli Tallinna koolides 1150 haigusjutu ja kasvamas on just õpetajate haigestumine. Kui olukord ei muutu, ei jätku ühel hetkel lihtsalt õpetajaid, kes saaks lapsi ja noori õpetada koolimajas või ka ekraani kaudu.
Õpetajad said oma kaks vaktsiinisüsti juba enam kui kuus kuud tagasi ja nende tervis on ohus. Et haridustöötajatel oleks võimalikult mugav saada koroonaviiruse vastase vaktsiini tõhustusdoose, saavad nad nüüd lasta end vaktsineerida koolides.
Linna koroonaviiruse ennetusmeetmete koordinaatori Ester Öpiku sõnul sõidab ka kolmapäeval ja neljapäeval mööda pealinna koole ja lasteaedu brigaad, kes teeb kolmandaid süste. “Esimese paari päeva jooksul, kui Tallinn hakkas pakkuma õpetajatele tõhustusdoose, pani end kirja ligi 1300 koolitöötajat, ja neile on suures osas juba ka ring peale tehtud,” ütles Öpik. Ta lisas, et töö selles vallas jätkub, sest järjest tuleb juurde neid haridustöötajaid, kellel on viimasest süstist möödas kuus kuud ja kaitse viiruse vastu nõrgenenud.
Järgmine koosolek koolijuhtidega peetakse Kõlvarti sõnul juba alanud nädalal. Vajadusel saab teha täiendavaid analüüse ja valmistada ette järgmist otsust, mis tuleb vastu võtta pärast kahenädalast perioodi. “Loodame, et olukord mitte ainult ei stabiliseeru, vaid tekib ka positiivne tendents, nii et saaks hajutamismeetmetest loobuda või neid lõdvendada,” lausus linnapea. “Aga praegu näeme, et olukord ei luba meil 100% hajutamismeetmetest loobuda isegi siis, kui tundub, et suudame olukorda kontrolli all hoida. Nii eelmise aasta kui teiste omavalitsuste kogemused näitavad, et kui olukorda kontrolli all ei hoia, läheb see väga kiiresti käest ära ja halveneb. Seda me ei saa lubada – eriti Tallinna linnas, kõige suuremas omavalitsuses. Saame ju aru ja näeme ka statistikast, et Tallinna olukorrast sõltub otseselt üleriigiline olukord.”
Mari-Anne Härma: Tallinn käitus koolides osalist kodusõpet sisse seades õigesti
“Tallinn ei pingutanud üle, ühel ilusal hetkel oleks tulnud kodusõpe ikka ühel või teisel määral ära teha. Tallinn tegi selle otsuse just varem,” lausus terviseameti juhataja kt Marie-Anne Härma.
Härma ütles mõne aja eest AK-le, et riigikoolide kaugõppesse üleviimise otsuse tegemisel käitus Tallinn õigesti. “Kaugõpe on tõhus meede koolide nakatumise kontrolli all hoidmiseks,” ütles Härma. “Tallinnas ei pingutatud üle, ühel ilusal hetkel tuleks ikka ühel või teisel määral ära teha. Tallinn tegi selle otsuse just varem,” lisas ta.
Pealinnas tehtud otsuse õigsusest rääkis ka terviseameti kriisistaabi juhataja Ragnar Vaiknemets Postimehele antud intervjuus. Tema sõnul annab riigi terviseameti osakond omavalitsustele soovitusi kaugõppele üleminekuks lähtuvalt olukorrast piirkonnas, kuid omavalitsustel on ka iseseisvate otsuste tegemise õigus. “Tallinnas ei saanud me sel ajal nakkusohutust tagada,” lausus ta. “Usume, et Tallinna otsus oli õigustatud. Ja ma arvan, et see ei olnud olukord, kus oleks vaja helistada ja luba küsida. Omavalitsus saab ja peaks tegema oma sisemised otsused.”
Tänasest on üle linna avatud nõustamis-, vaktsineerimis- ja testimispunktid
Vabaduse väljakul ootab statsionaarne Covid-19 nõustamis-, vaktsineerimis- ja testimispunkt, kus kõiki soovijaid teenindatakse eelbroneeringuta iga päev kella 9-21.
Abilinnapea Betina Beškina lausus, et kui vaktsineerimine on inimestele lihtsasti kättesaadav ja sellega kaasneb ka nõustamine, kasutatakse seda aktiivselt. “20. oktoobrist avatud nõustamis- ja vaktsineerimispunktides kaitsesüsti saanute arv läheneb juba 6000-le, mis näitab, et teenusega tasub jätkata ja tuua see linlastele lähemale,” rääkis Beškina. “Vabaduse väljakul avatavas punktis saame vastu võtta kuni 250 patsienti päevas. Tehakse nii esimesi, teisi kui ka tõhustusdoose, samuti pakume PCR testi võimalust, mis on samuti nakkusahelate katkestamiseks äärmiselt oluline.” Vabaduse väljaku teenuspunktis saab valida kõigi Eestis kasutusel olevate vaktsiinide vahel, sh kahedoosiline Pfizer/BioNTech ja Moderna või ühedoosiline Jansseni vaktsiin. Testimine on saatekirja alusel tasuta, ilma saatekirjata tuleb tasuda 44 eurot.
Haabersti, Põhja-Tallinna ja kesklinna nõustamis- ja vaktsineerimistelgid on töö lõpetanud, kuid jätkuvalt on avatud Lindakivi kultuurikeskuses asuv nõustamis- ja vaktsineerimispunkt. Nõustamis- ja vaktsineerimispunkt on avatud ka Põhja-Tallinna kogukonnamajas (Kari 13). Üle linna avatakse lähiajal kokku kaheksa püsivat vaktsineerimispunkti, neis kõigis saab nõu, vaktsineerida ja testida.
Kõigis Tallinna Covid-19 nõustamis- ja vaktsineerimispunktides oli 9. novembri seisuga vaktsineeritud 5641 inimest, neist 3686 on saanud esmase, 626 teise ja 1329 tõhustusdoosi.
Kui inimesel ei ole mingil põhjusel võimalik ise vaktsineerima minna, on Tallinnas võimalik vaktsineerimisbrigaad koju kutsuda. Eelregistreerida saab telefonil 666 2727, kõnesid võetakse vastu tööpäevadel kella 8-20 ja nädalavahetusel 9-17. Patsientidele öeldakse päev ja kellaaegade vahemik, millal vaktsineerimisbrigaad nende juurde jõuab.
Kodusvaktsineerimise brigaadid töötavad argipäevadel kella 9-18. Kohapeal teeb õde ka otsuse, kas patsient oleks võimeline teiseks doosiks ise mõnda vaktsineerimispunkti minema või saadakse teinegi doos kodus.
Möödunud nädalal oli haigestumise langustrend Tallinnas üle ootuste kiire. Põhjuseks on, et inimesed peavad koroonareeglitest kinni ja kannavad maske. Samuti vaktsineerimine. See annab lootuse, et 6-7 nädala pärast taastub haiglates ka plaaniline ravi, kuid samas on ukse ees jõulud ja uusaasta.
EMA: Kodusõpe aitab ära hoida koroonakoldeid koolis
“Kuuldavasti on laste mõneks ajaks kodus õppima jätmine aidanud juba nakatumiste arvu vähendada, miks siis mitte seda rakendada, et koole täiesti kinni panema ei peaks,” lausus kesklinnas elav lapsevanem Kersti.
Tema 15-aastane poeg õpib Tallinna ühisgümnaasiumi 8. klassis ning on olnud viimased kaks nädalat distantsõppel. Kersti kinnitusel oli poeg olukorraga igati rahul. “Pojale distantõpe sobib – ta on introvert ja talle meeldibki omaette nokitseda,” kinnitas ema. “Õpiedukus oli enne hea ja on seda endiselt. Poiss teeb kooliasjad omaette ära ning eemalolek kaaslastest ei ole kehvasti mõjunud – ta on sotsiaalse suhtluse osas vähenõudlik.” Poja tunnid toimusid veebis – ühel päeval isegi kuus tundi järjest. “See oli päris karm, aga teisel päeval toimus vaid üks tund, seega päevad erinevad,” rääkis Kersti.
Emale meeldib ka, et osa aineid, näiteks matemaatika, on interaktiivseks tehtud, õpetajad saavad piltlikult ette joonistada ja tehteid teha, nii et õpilased ei ei pea ainult õpetaja nägu vahtima,”
Kersti sõnul läheb poja klass tänasest tagasi kooli, direktor on öelnud, et tahab vahetada klasse, kes on distsantsõppel, et kodus ei viibiks ühed ja samad klassid. “Direktori meelest on kaks nädalat optimaalne aeg kodus õppida, kui klassis ei ole koroonakollet,” märkis Kersti, kelle poja klassis kollet tõesti ei ole.
