“Elektrihinna tõus puudutab paratamatult meid kõiki, nii kodutarbijaid kui ka ettevõtteid. Et järsult kasvanud elektriarved rahakotile ootamatult suureks koormaks ei osutuks, toetab riik olukorra leevendamiseks kõiki elektritarbijaid läbi võrguteenuse kulu osalise katmise,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Valitsus kinnitas neljapäeval elektrihinna tõusu tõttu välja töötatud toetuse põhimõtted, millega kompenseeritakse kõigile tarbijatele võrguteenuse tasust 50 protsenti; soodustus kehtib oktoobrist märtsini tarbitud elektri kohta ja meetme maht on üle 88 miljoni euro, vahendab BNS.
Oktoobrikuu arve laekub juba poole väiksema võrgutasuga
Ministri sõnul ei pea sodustuse saamiseks tarbijad ise omalt poolt midagi tegema ega kuskile pöörduma, oktoobrikuu elektriarve laekub teenusepakkujatelt kõigile juba poole väiksema võrguteenuse tasuga.
Jaotusvõrguettevõtjatele kompenseerib pool võrguteenuse tasudest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Riigieelarvest kulub selleks hinnanguliselt üle 88 miljoni euro.
Aas märkis, et praeguses globaalse energiakriisi olukorras pole hindade vähendamiseks väga häid kiireid lahendusi. “Eksperdid väidavad, et olukord peaks stabiliseeruma kevadel, seni saame tegeleda nii-öelda tulekahju kustutamisega. Pikemas perspektiivis peame selliste olukordade vältimiseks jätkama jõuliselt kohapealse taastuvenergia tootmise arendamisega, et tulevikus ei peaks enam kasutama kalleid fossiilseid kütuseid,” ütles minister.
Energiahindade tõusu mõjude leevendamiseks töötas rahandusministeerium lisaks välja ka toetuse vähemkindlustatud leibkondadele elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete tasumiseks, mida arutatakse neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil.
Vähemkindlustatud peredele hüvitatakse energia hinnatõus
Valitsus otsustas elektrienergia hinnatõusu mõjude leevendamiseks hüvitada vähemkindlustatud peredele elektri-, gaasi- ja küttehinna tõus. Omavalitsuste kaudu hüvitatakse peredele esialgu septembrist märtsini 80 protsenti elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnatõusust.
„Kaalusime erinevaid energiahinna tõusu leevendamise võimalusi ning lauale jäi toetus vähemkindlustatud leibkondadele kui kõige haavatavamale sihtrühmale,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Toetame peresid pikemaajalist keskmist hinnataset ületavate arvete tasumisel, et niigi keerulisel koroonaviiruse leviku ajal nende perede koormus ei kasvaks.“
Aabi sõnul hakkab hüvitise taotlemine toimuma kohaliku omavalitsuse kaudu eeldatavasti detsembrist ja tagasiulatuvalt. „Palume omavalitsused toetuste andmisel appi, sest nemad teavad oma inimesi ja peresid kõige paremini. Arusaadavalt siin omavalitsuste töökoormus kasvab, hüvitame omalt poolt linnadele ja valdadele toetuse andmisega kaasnevad kulud,“ ütles ta.
„Hüvitis kaetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside ehk CO2 lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu osast, mis ületab varem prognoositut,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. “Käesoleva aasta suveprognoosi kohaselt saab rahaline maht olema suurusjärgus kuni 37 miljonit eurot, mis peaks olema lähikuudeks piisav, et energiaarvete hinnatõusu kulusid katta,“ ütles ta.
Hüvitist saab taotleda kuni 70 000 peret
Hüvitist saavad leibkonnad, kelle netosissetulekud on allpool suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piiri arvestatakse pere ühe inimese kohta 673 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Nii on näiteks kahe täiskasvanu ja kahe alla 14-aastase lapsega pere suhtelise vaesuse piiriks arvestatud 1413 eurot.
Seega saavad esialgsel hinnangul hüvitist taotleda kuni 70 000 peret, kellele hüvitatakse suurem osa elektri, gaasi või toasooja hinnatõusust. Hüvitise arvutamisel on aluseks võetud ühikuhinnad elektril alates 60 €/MWh (6 s/kWh), gaasil 30 €/MWh (3 s/kWh) ning kaugküttel alates 65 €/MWh (6,5 s/kWh). Kuna enamike tarbijate energiaarvetel ei ole hindu komponentide lõikes välja toodud, lähtutakse kõigi taotlejate puhul hüvitamisel energiaarvetel toodud kogumaksumusest, mis sisaldab ka käibemaksu, taastuvenergia tasusid, aktsiise ja võrgutasusid. Nii hüvitatakse 80 protsenti energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).
Olenevalt energiatariifidest, taotluste arvust ning eraldatud hüvitiste mahust, otsustatakse 2022. aasta veebruaris selleks ajaks selgunud andmete alusel, kas hüvitamist on võimalik jätkata ka aprillis-mais.
Hüvitamise täpsemad tingimused sätestatakse riigihalduse ministri määrusega, mis on juba väljatöötamisel. Omavalitsused peavad toetuse andmiseks omakorda vastu võtma vastavad korrad. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad sihtrühma kuuluvad pered hüvitist taotlema hakata detsembrist ja tagasiulatuvalt ka sügiskuid arvestades.
