Sageli ei ole naised rahul oma liiga väikeste rindadega ja soovivad neid suurendada, kuid suured rinnad võivad hoopiski tervisele halvasti mõjuda.
”Isegi käia oli ebamugav.”
Aiki teekond rindade vähendamise suunas algas 2012. aastal, kui ta 18-aastasena Eestis perearstiga asjast juttu tegi. ”Võtsin kokakoolis kaalus palju juurde ja seejärel kaalust alla, aga rinnad ei kadunud siiski ära, vaid jäid ebamugavalt rippuma. Läksin perearsti juurde ja olin pettunud, sest sain vastuse, et enne laste saamist ei saa operatsiooni teha, kuna see võib rinnaga imetamist segada.” Aiki tunnistab, et Hollandis ei öeldud selle kohta midagi. ”Kui ei saa imetada, siis ei saa. Pigem olen enda tervise eest väljas, kui lasen kellelgi teisel enda eest otsustada,” kostab naine resoluutselt ja lisab, et ta ei soovinud enam piinelda.
Operatsioon tõi enesekindluse
”Hollandis töötades võtsin end lõpuks kokku ning läksin perearstile oma murest rääkima. Kirurg vaatas mu üle, mõõtis, tegi pildid ja saatis materjali haigekassasse ülevaatamiseks. Kuna mul oli seljaprobleemide tõttu ka raske tööd teha, tuli mõne nädala pärast jah-vastus, mis lubas erakliinikusse operatsioonile minna. Valisin üldnarkoosi, sest olin kindel, et paneksin kohaliku tuimestusega pildi taskusse,” jutustab Aiki.
”Kaks nädalat ei tohtinud midagi teha ega autot juhtida.”
Operatsioon ei läinud siiski nii kergelt, kui ta lootis. Noor naine käis opilaual kaks korda. ”Ärgates oli mul väga valus ning läksin uuesti noa alla, sest midagi läks esialgu valesti. Tundus, et veri oli hakanud kuskile kogunema, aga õnneks selgus, et kõik oli korras. Pärast operatsiooni oli enesetunne uimane, aga kuna kliinikus oli super toiduvalik, sõin hästi. Olin ühe öö haiglas sees ja sain valuvaigisteid. Pärast enam väga valuvaigisteid ei võtnud, sest midagi hullu peale uimasuse ja nõrkuse ei olnud. Kaotasin operatsioonil päris palju verd, aga vereülekannet õnneks vaja ei olnud,” meenutab Aiki, et verekaotusest taastumiseks kulus tal ligi nädal. ”Kaks nädalat ei tohtinud midagi teha ega autot juhtida,” muigab naine, kes läks juba pärast esimest nädalat sõpradega peole – kõik oli korras ja midagi ei juhtunud. ”Sõbrad küll ütlesid, et olen segane, aga tundsin end väga hästi. Kõige hullem oligi esimene nädal just nõrkuse tõttu.”
Aiki rõõmustab tagantjärele, et temaga tegutseti Hollandis kiiresti ning terviseprobleemide korral ei pea inimene kuid ootama, millal arsti juures aeg vabaneb. Operatsioon on talle palju enesekindlust juurde andnud. ”Kuna tegelen modellindusega, pole mul enam kaamera ees ka palja ülakehaga poseerides ebamugav. Olen ise pigem väiksemat kasvu ja varem olid mu proportsioonid paigast ära. On suur rõõm, et ei pea enam L-XL suurustes rinnahoidjaid ja bikiine ostma. Nüüd läheb selga suurus S ja vahel isegi XS – see on nii mõnus!” naudib Aiki oma keha täiel rinnal.
Mälestuseks operatsioonist jäid naise rindadele armid, mis teda pisut häirivad. ”Lasen armid üle tätoveerida, et neid näha ei oleks. See pole kuigi hull asi, võrreldes sellega, kui hästi ma end nüüd tunnen,” kostab tarmukas modell.
Kommenteerib Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskuse plastika- ja rekonstruktiivkirurg dr Pille Kirjanen.
Kui populaarne on rindade vähendamine eestlannade seas?
Järjest populaarsem. Enam ei peeta sellist operatsiooni tabuks, samuti mõistetakse positiivset muutust operatsioonijärgses elukvaliteedis.
Kellele te rindade vähendamise operatsiooni soovitate?
Eelkõige sünnitanud/imetanud patsientidele, kes on jätkuvalt suurte rindadega hädas. Kui ebaproportsionaalselt suured rinnad põhjustavad igapäevaselt vaevusi ja seetõttu langeb naise elukvaliteet, on rinnavähendusoperatsioon kindlasti näidustatud.
Milliseid probleeme põhjustavad naisele liiga suured rinnad?
Tavalisemad kaebused on õlavöötme-kaela-selja valud, samuti probleemid haudumusega rindade all ning ka füüsilisel aktiivsusel, riiete ja pesu leidmisel.
Kas on ka naisi, kes operatsiooni sooviks, aga kellele te ei soovita seda teha? Millisel juhul on siis operatsioon võimalik?
Pigem ei soovita me sellist operatsiooni sünnitamata naistele, sest see võib mõjutada hilisemat võimet lapsi imetada. Samuti pole taoline operatsioon soovitav, kui patsiendil on mitmeid kontrollimata kaasuvaid haigusi, mis võivad operatsiooniriski suurendada. Suhtume ettevaatlikkusega ka suitsetajatesse, sest suitsetamine mõjutab paranemisprotsessi oluliselt, paraku negatiivses suunas.
Kuidas end operatsiooniks ette valmistada?
Tuleks olla võimalikult lähedal oma ideaalkaalule – hiljem kaalu muutudes, võib muutuda ka operatsiooni tulemus. Nahk võiks olla maksimaalselt hästi hooldatud.
Kas rinnad näevad pärast operatsiooni välja loomulikud?
Enamasti on võimalik saavutada loomulik ja patsiendi kehaga proportsioonis olev rinnakontuur.
Millega peaks naine pärast operatsiooni arvestama?
Tuleb arvestada mitmete piirangutega, nagu enamik operatsioonide puhul. Näiteks tuleks mõneks ajaks loobuda saunast, ujumisest ning aktiivsest kehalisest koormusest. Samuti peab mitme nädala jooksul pärast operatsiooni kandma pidevalt tugirinnahoidjat. Viimane on kindlasti üks olulisemaid aspekte kogu operatsioonijärgses paranemisprotsessis.
Kuidas toetab operatsiooni haigekassa? Kust läheb piir ilukirurgia ja tervishoiu vahel?
Teatud juhul tasub selliste operatsioonide eest tõepoolest haigekassa. Selleks peaksid suured rinnad põhjustama füüsilisi kaebusi, kuid täidetud peaksid olema ka mitmed ülemaailmselt rakendatavad tingimused. Näiteks peaksid patsiendi rinnad olema tõesti suured või väga suured, operatsioonile pääsemiseks peaks patsiendi kehamassi indeks olema 30 või vähem. Sellisel juhul ei saa aga patsient ise olulisel määral otsustada, sest mõningane korrektsioon haigekassa rahastatavate teenuste alla ei mahu.
Allikas : Buduaar.ee