Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressiooni võib kirjeldada kui “olen täiesti masendunud ja tühi” ning “kõik on lootusetu”.
Enamasti on depressiooni põhjuseid rohkem kui üks ning ainult elulise probleemi olemasolu ei mõjuta veel haiguse tekkimist. Sellega võivad olla seotud mitmed tegurid, nagu näiteks:
- negatiivsed elumuutused – abielulahutus, paarisuhte lagunemine, tõsised vastuolud suhetes pereliikmetega, töötuks 2.
- jäämine, enda või lähedase raske haigus, lähedase inimese surm;
- pärilikkus;
- madal enesehinnang.
- lapsepõlve hingetraumad – vanema kaotus, kalk kodune atmosfäär, kasvutoetuse puudumine, tundetud vanemad,
- vägivald ja lapsepilastus;
- pikaajaline stress;
- hormonaalsed muutused – sünnitusjärgsed meeleolumuutused, premenstruaalne sündroom, menopaus; naistel
- diagnoositakse depressiooni kaks korda enam kui meestel;
- muutused aju keemilises tasakaalus – vähenenud on serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini hulk;
- teatud ravimite kõrvaltoimed (nt. rahustite, epilepsiaravimite, diureetikumide, beetablokaatorite);
- päevavalguse vähenemine – aastaajast sõltuv depressioon;
- krooniline alkoholi ja/või uimastite tarvitamine.
Depressiooni diagnoosimiseks aluseks on kolm põhisümptomit:
alanenud meeleolu: mis depressiooni puhul on tunduvalt püsivam ja intensiivsem kui lihtsalt pettumuse või tüdimuse korral;
huvi ja rahuldustunde kadumine;
väsimus ja energia kadumine.
Lisaks võib esineda veel allpool nimetatud sümptomeid:
emotsionaalne tuimus
keskendumise ja mäluprobleemid;
unehäired – raskused uinumisega; liigvarajane ärkamine; uni võib olla katkendlik; võidakse magada ka 8 või rohkem tundi, kuid sellele vaatamata ollakse päeval väsinud;
söögiisu ja kehakaalu märgatav langus või tõus;
alanenud enesehinnang ja eneseusaldus;
valud – näiteks pea-, selja- ja kõhuvalud;
suhteprobleemid – välditakse teisi inimesi, teiste juuresolekul tuntakse ennast ebamugavalt, üksildasena, kriitika ja tõrjumise suhtes ollakse iseäranis tundlik;
enesekahjustuse- ja/või suitsiidimõtted või –teod;
kergesti ärritumine;
seksuaalhuvi vähenemine;
lootusetus ja abitusetunne;
luulumõtted – raske depressiooni korral võib mõtlemine olla nii moondunud, et kaob reaalsustaju,
süü- ja väärtusetusetunne – tähendab nii kahetsust kui ka veendumust: „Ma olen halb inimene.”
