“Sularahal on ühiskonnas eriline roll: see on hetkel ainus keskpanga raha vorm, mis on üldsusele kättesaadav. Samuti on sularaha oluline varulahendus olukordades, kus elektroonilised maksed ebaõnnestuvad, näiteks küberrünnakute, elektrikatkestuste või loodusõnnetuste tagajärjel ning sellistes olukordades tuleks suuremas mahus sularahakasutust kindlasti lubada,” ütles Eesti Panga president Madis Müller.
Müller leiab, et sularahamaksete piiramisel peab hoolikalt kaaluma piirangutest tulenevat negatiivset mõju eeldatava avaliku kasuga, vahendab BNS.
Nimelt soovib Euroopa Komisjon reformida rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju. Suured sularahamaksed on komisjoni hinnangul kurjategijate jaoks hõlpus viis rahapesuks, kuna tehingute avastamine on väga raske. Sel põhjusel tegi komisjon ettepaneku seada suurtele sularahamaksetele kogu Euroopa Liidus (EL) piirmääraks 10 000 eurot.
Sellest tulenevalt küsis rahandusministeerium Eesti Panga arvamust Euroopa Komisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta.
Müller lisas, sularahamaksete piirangud peaksid olema proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega ega tohiks ületada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku.
Mülleri sõnul toetab Eesti Pank kõiki meetmeid, mis muudavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhusamaks ja aitavad seeläbi vältidafinantssüsteemi kuritarvitamist. “Leiame, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pakett aitab vähendada rahapesuohtu finantssüsteemile ning toetame selle vastuvõtmist järgnevate märkustega,” lausus ta.
Euroopa Komisjoni pakett sisaldab ka ettepanekut luua uus EL-i järelevalveasutus. Eesmärk on parandada kahtlaste tehingute ja tegevuse tuvastamist ning kaotada seaduslüngad, mida kurjategijad kasutavad ebaseadusliku raha pesemiseks või terroristliku tegevuse rahastamiseks finantssüsteemi kaudu.
Müller märkis, et põhimõtteliselt toetab keskpank rahapesu tõkestamise alase ühtse järelevalve asutuse moodustamist tingimusel, et on tagatud selgus ja tasakaal ülesannete ja vastutuse ning õiguste ja kohustuste jaotamisel rahapesu andmebüroode ja ühtse järelevalve asutuse vahel ning ette nähtud on mehhanismid huvide konflikti vältimiseks ja ühise tegevuse mõjususe ja tõhususe tagamiseks eriti infovahetuse osas.