Dokumente uuendades on ette tulnud juhtumeid, kus inimene saab passile järele minnes teada, et tema nimekuju või sünniaeg on tagaselja dokumendis ära muudetud. Õiguskantsler nõuab siseministeeriumilt sellise praktika kohta aru.
Kujutage ette olukorda, et teie nimi on terve elu olnud Carmen, aga uut passi taotlema minnes teatab PPA ametnik, et uutes dokumentides muutub teie nimi Karmeniks. Ent lisab, et kui soovite edasi elada Carmenina nagu seni, peate taotlema endale uue nime oma kohalikust omavalitsusest. Just sedasorti kafkaliku kadalipu peavad läbi tegema inimesed, kelle sünniakti kantud nimi ei kattu elus hiljem väljastatud dokumentidega. Ja selliseid inimesi on kümneid.
Õiguskantslerile laekus hiljuti kaebus inimeselt, kes taotles PPA-st uued dokumendid, ent selgus, et tema eesnime esitäht on tema teadmata ära muudetud. PPA teenindusbüroos selgitati inimesele, et kuna tema sünniaktis oli nimi niisugusel kujul kirjas, siis väljastataksegi talle uued dokumendid teistsuguse nimekujuga. Inimest aga enne uusi dokumente taotlema minemist nimemuutmisest teavitatud ei olnud ning ta polnud oma nime muutmisega nõus.
Kohalik omavalitsus väitis vägisi uue nimekuju saanud inimesele, et siseministeerium on andnud suunise lähtuda nimekuju kasutamisel rahvastikuregistrisse kantud sünniaktist, juhul kui sealne erineb inimese hilisemas elus välja antud dokumentides kasutatust. Niisiis loetakse uute dokumentide taotlemisel inimese nimeks seda nime, mis on kantud sünniakti, mitte seda, mille alusel inimene aastakümneid võib olla elanud.
Kohalikust omavalitsusest lubati uue nimega rahulolematule inimesele, et ta võib esitada nime muutmise avalduse senise nime säilitamiseks ning sel juhul tagatakse see toiming talle riigilõivuvabalt.
Õiguskantsler ei mõista, miks lähtutakse dokumentide väljastamisel tingimata sünniakti kantud nimekujust, sest rahvastikuregistri seadus ei ütle, et just sünniakt peab olema see alusdokument. Küll aga ütleb seadus, et lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Neid dokumente võib olla mitmeid.
Õiguskantsler toob esile, et rahvastikuregistrisse on üldjuhul kantud inimese nimi sellisel kujul, nagu ta seda seni on kasutanud ja nagu see on esinenud senistes dokumentides. Seetõttu tuleks seaduse alusel eeldada nende andmete õigsust. Kui aga nimekujus peaks esinema lahknevusi dokumentide vahel, tuleks seda olukorda eraldi uurida ning selle käigus teavitada ka inimest ennast, kui on alust kahelda tema senise nimekuju õigsuses või soov teha selles mingeid muudatusi.
Õiguskantsleri hinnangul oleks põhjendatud, kui inimene saaks soovi korral oma nimekuju sünniaktile vastavaks muuta lihtsustatud viisil ja riigilõivu maksmata, küll aga on tema hinnangul õiguslikult kaheldav praegune praktika, et inimene peab avalduse esitama senise nimekuju säilitamiseks.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütleb, et juhtumid, kus inimene alles uut passi kätte saama minnes teada saab, et ametnikud on ta nimekuju ära muutnud, on pigem harvad ja sel juhul on kusagil midagi valesti tehtud.
“See on väga paha lugu, neid on võib-olla mõned olnud. Üldjuhul ikka inimesed teavad nimemuudatusest enne uue dokumendi saamist, inimesega on räägitud. PPA-sse dokumente taotlema minnes peab PPA seda inimesele ütlema, et teil võib tulla jama, kui te seda vastuolu enne dokumendi taotlemist korda ei tee,” selgitab Pungas.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
