Lisaks paljule muule on COVID-19 muutnud meie jaoks ka seda, kui suure osa päevast me erinevate ekraanide ees veedame, ja mil määral meid mõjutab neist kiirgav sinine valgus.
Esiteks on veebi liikunud tohutu n-ö kohustulik osa argipäevast – koosolekud ja õppetöö. Teiseks, kuna inimene on sotsiaalne olend oma sõprade, tuttavate, sugulaste ja töökaaslastega, siis on suurematele või väiksematele ekraanidele kolinud ka märkimisväärne hulk neist juttudest, mida me varem ajasime kohvikus, restoranis või pargipingil. Ja kolmandaks on tänu suuremale koduspüsimisele kasvanud ka aeg, mille veedame televiisorit vaadates.
See kõik tähendab, et võrreldes varasemaga on meie silmad määratult rohkem ekraanidest kiirgava sinise valguse meelevallas.
Mis on sinine valgus ja mida see meiega teeb
Kuigi valgus tundub ju üldiselt lihtsalt valge, siis tegelikult tekitab sellise tunde kõikide eri värvi valguskiirte koostöö, alates punasest ja kollasest kuni rohelise, sinise ning violetseni – need kõik on täiesti loomulikud osad valgusspektrist. Kuna sinine valgus on kõige suurema energiaga osa nähtavast päikesevalgusest, seostab inimese keha seda ajaga, mil päike paistab. Takistades kehas melatoniini ehk uinumiseks vajaliku hormooni teket, ütleb sinine valgus organismile: “Praegu on päev, ära magama jää”.
Digitaalne silmapinge
Looduslikult pole sinine valgus seega halb asi, sest see hoiab meid päevasel ajal erksa ja optimistlikuna. Kuid nutitelefonid, arvutid ja tahvelarvutid, mis kiirgavad suures koguses sinist valgust 24 h, muudavad asja. Õhtul pikalt ekraani vaadates võid kindel olla, et sul on palju raskem magama jääda, kuna aju arvab, et on päev. Lisaks kipub see silmi väsitama ja ärritama – inimesed leiavad sageli päeva lõpuks, et silmad on kuivad ja punased ning pea valutab. Seda nimetatakse digitaalseks silmapingeks.
Ka pöördumatud kahjud
Kui punane ja kollane valgus on suhteliselt kõrge lainepikkuse, kuid madala energiaga valgused, siis sinise valguse puhul on asi vastupidi – madalam lainepikkus, rohkem energiat. (Sinisest valgusest veelgi madalam on UV-kiirgus, mille laastav mõju mh inimese nahale on üldteada.)
USA-s Toledo Ülikoolis hiljuti läbi viidud uuring kinnitas sinise valguse seost otseselt pimedaks jäämise kiirenemisega. Teadlaste töögrupp (Toledo Ülikool) leidis, et sinine valgus algatas silmas keemilised reaktsioonid, mille tõttu tekkisid silmarakkudele mürgised molekulid. Nende kahjulikku mõju suutis täie tervise juures olev keha küll mõnel määral tõrjuda, kuid mida vanem või nõrgema immuunsüsteemiga inimene, seda kaitsetum ta sinise valguse eest oli. Kui teisi rakke tekib kehas pidevalt juurde, siis nägemiseks vajalikke kolvikesi ja kepikesi pärast nende hävimist enam juurde ei teki.
Kuidas oma silmi sinise valguse eest kaitsta?
Kõige tähtsam on muidugi jälgida, et sa liiga palju aega ekraanide ees ei veedaks. Aga olukorras, kus töö või kool seda möödapääsmatult nõuab, võivad heaks lahenduseks olla sinist valgust blokeeriva filtriga prilliläätsed – mitte ainult optiliste, vaid ka nullprillidena. See filter neutraliseerib ekraanidelt tuleva sinise valguse ning pakub silmadele leevendust.
Sinist valgust blokeeriva filtri eelised
Optilisi moonutusi on vähem ja sa näed realistlikumat pilti.
Filter kõrvaldab valguse peegeldused ja pimestamise.
Värvid näivad erksamad.
Silmadel on lihtsam lõdvestuda, energiat on rohkem, ärritust vähem.
Su unetsükkel paraneb.
Produktiivsus tõuseb, sul on kergem fookust säilitada.
Mida sa veel teha saad?
Kindlasti soovitame ka järgmist:
Tee ekraanilt regulaarselt pause ja vaata kaugusesse, näiteks aknast välja.
Ära istu ekraanile liiga lähedal.
Kasuta ekraani jaoks spetsiaalset mattfiltrit, mis välistab pimestamise.
Keera valgustugevust ekraanil vähemaks, ära kasuta maksimaalses heledusreziimis.
Veendu, et tööruum oleks piisavalt valgustatud.
Ja eelkõige – proovi ekraaniaega vähendada, eriti enne magamaminekut.
Kvaliteetsed sinise valguse filtriga klaasid kas oma praegustele või uutele prillidele saad tellida Pro Optika optikakauplustest üle Eesti. Leia lähim aadressilt
Allikas.- Prooptika.ee
