“Lastehaiglasse pöördub iga kuu umbes 10-14 suitsiidikatse järgset noort,” kirjeldas hirmsat statistikat Laste Vaimse Tervise Keskuse lastepsühhiaater Ere Vasli. “Eestis sureb suitsiidi tõttu 10 või üle 10 noore iga aasta.”
Laste enesetapud tõusid möödunud aastal Eestis rekordtasemele. Must statistika sunnib viivitamatult lastele rohkem tähelepanu pöörama. Iga neljas noor kannatab ärevuse või depressiooni all, tüdrukutest on igal neljandal ka enesetapumõtted.
Eesti on alaealiste enesetappude poolest maailmas esimeste seas ning abi vajavate noorte arv on aina suurenev. Miks jääb nii palju vaimse tervise probleemide käes vaevlevaid noori märkamata?
“Lastehaiglasse pöördub iga kuu umbes 10-14 suitsiidikatse järgset noort,” kirjeldas hirmsat statistikat Laste Vaimse Tervise Keskuse lastepsühhiaater Ere Vasli.
Paljude noorte aitamisega jäädakse hiljaks
Enesetapukatseid esineb kõige rohkem 15-19-aastaste hulgas. Osati on süü laste kaugenemisel reaalsusest läbi ekraanide ja küberkiusamisel. Hiljutise tõusu taga on aga koroonaaeg ning koduõppest tulenev üksildus. Traagilisem statistika aga näitab, et paljude noorte aitamisega jäädakse hiljaks. “Eestis sureb suitsiidi tõttu 10 või üle 10 noore iga aasta,” lisas Vasli.
Eelmisel aastal oli kõige noorem enesetapja 12 aastane tüdruk. Kuidas aga päästa lapsi, kes on pinna jalge alt kaotanud? Laste Vaimse Tervise Keskuses aidatakse noori, kes on sinna jõudnud.
“Me ravime neid lapsi siis kui nad on kurvad ja lootusetud,” selgitas Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg. “Kui nad tulevad meie juurde tundega, et elul pole enam mõtet ja parim valik oleks ära surra siis me saame neid tegelikult aidata ravimeetoditega mis on nende häirete puhul toimivad.”
Poiste enesetappe on rohkem
Endiselt on suurem poiste enesetappude arv, mis võib olla võrdeline sellega, et poiste tunnete mitteväljendamist seostatakse ühiskonnas maskuliinsusega. Suurem osa depressiooni, ärevuse või muude vaimse tervise probleemidega võitlevaid noori ei jõua haiglaravile ning nad ei oska ka abi otsida.
“Tegelikult oleks väga vaja vanemaharidust ka teismeliste vanematele,” ütles Kleinberg. “Meil on hästi käivitunud vanemlusprogramm “Imelised aastad” mis on suunatud 3-8 aastaste laste vanematele. Kuid see mismoodi saada kontakti teismelistega ja mis on nende vajadused, see on programm mida on hädasti ja väga kiiresti Eestis vaja.”
Meeleoluhäirete, stressi või depressiooniga kimpus olevad noored ei oska või taha tihti murest oma vanematele rääkida, seega tuleb vanemal last ise märgata, küsida ja luua usalduslikud suhted. Abi vajavad lapsed ja ka abivajajat märkavad inimesed saavad juhiseid järgnevatelt nõuandeliinidelt.
