Saturday , 23 November 2024
Erakorralised uudised
terviseamet

KUUM: Terviseametile kindlustust pakkunud BTA kindlustus taganes lepingus, kuna terviseamet on TAHTLIKULT seadusi rikkunud.

Terviseametile kindlustust pakkunud BTA taganes külmlao rikke järel lepingust, süüdistades ametit nii kindlustuslepingu kui ka seaduse tahtlikus rikkumises, selgub asutusesiseseks kasutuseks tembeldatud kindlustusfirma ja terviseameti kirjavahetusest, mille ERR riigiametist välja nõudis.

ERR küsis nii kindlustuslepingut kui ka kirjavahetust, milles BTA taganes terviseametiga sõlmitud lepingust, nii ametist kui kindlustusseltsist. Ent kindlustusselts loobus nende avaldamisest, sest seadus ei luba neil seda teha. Ka terviseamet keeldus kirjavahetust avaldamast, viidates konfidentsiaalsusnõudele, mis sundis neid korrespondentsi asutusesiseseks kasutamiseks tembeldama. Ent kui BTA teatas, et nende poolest võib kirjavahetuse avaldada, polnud terviseametil enam millegi taha pugeda ning ERR sai kirjavahetuse oma valdusesse. Sellest rulluvad lahti tagamaad, miks BTA kindlustuslepingust taganes ega soostu külmlao rikkega saadud kolme miljoni euro suurust kahjunõuet hüvitama.




Terviseameti kindlustusandja BTA taganes 28. juulil kindlustuslepingust, nõudes terviseametilt nii lepingu kui ka seaduserikkumise lõpetamist.

BTA oli terviseametilt juulikuu jooksul kuues kirjas juhtunu kohta infot ja dokumente küsinud ning järeldas, et amet blokeeris tahtlikult juurdluse läbiviimist asjaolude tuvastamiseks.

Kirjavahetusest selgub, et terviseameti ja BTA vahel oli aastate jooksul sõlmitud viis analoogset kindlustuslepingut.

2017. aasta septembris sõlmiti leping 12 miljoni eurose kindlustussummaga (omavastutus tuhat eurot), amet soovis koguriski kaitset, ent mitte lisakaitset elektrihäirete ja seadmerikke riski vastu. Terviseamet andis aga lubaduse, et temperatuuritundlikke ravimeid hoitakse vastavates seadmetes, mida on hooldatud vastavalt valmistajatehaste nõuetele ja mis on tagatud avariitoitega.

Aasta hiljem uuendati lepingut, ent kindlustussumma oli kasvanud juba 14 miljonile eurole. Kindlustuspoliisile lisati eritingimus: kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud seadmerikkest. Antud välistust ei rakendata juhul, kui kindlustuslepingus on eraldi kokku lepitud seadmerikke lisakaitse. Seda aga terviseamet ei soovinud.

2019. aastal sõlmis BTA terviseametiga kaks lepingut, üks 300 919 eurole, teine 14,36 miljonile eurole. Seekord soovis terviseamet ka lisakaitset elektrihäirete ja seadmerikke riskile. Neist esimese BTA lepingule lisas, ent seadmerikke lisakaitsest keeldus, sest ravimite ladustamisel kasutatavad seadmed kuuluvad RKAS-i vastutusalasse, kes on kindlustuslepingu mõistes kolmas isik.

Samadel tingimustel jätkati lepingut ka 2020. aastal.




Tänavu 1. juunil sõlmiti uus kindlustusleping, kindlustussumma oli tõusnud juba 18,3 miljoni euroni (omavastutus tuhat eurot). Lepingu tingimused olid samad, mis varem: kogurisk, lisaks elektrihäirete lisarisk, mille omavastus oli kümme protsenti kahjusummast. Lepingu tingimustes on kirjas, et kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud seadmerikkest. Seda välistust ei rakendata juhul, kui kindlustuslepingus on eraldi kokku lepitud seadmerikke lisakaitse, ent seda polnud jätkuvalt sõlmitud, sest põhjus – seadmete kuulumine lepingu mõistes kolmanda isiku vastutusalasse – polnud ära langenud.

Lisaks on lepingus kirjas, et temperatuuritundlikke ravimeid tuleb hoida vastavates seadmetes, mida on hooldatud valmistajatehaste nõuete kohaselt ja mis on tagatud avariitoitega. Leping sätestab, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud ravimitele tekitatud kahju, kui selle põhjuseks on kas avarii tagajärjel tekkinud või ette teatamata elektrikatkestus või elektrivoolu mõju, sh ülepingest või lühisest tekitatud kahju, samuti välgu kaudne mõju ja sellest tulenevad elektrilised ja magnetilised nähtused. Elektrihäiretest põhjustatud kahjude puhul on kindlustusvõtja omavastutus kümnendik kahjusummast.

Kindlustusleping nägi ka ette, et temperatuuriandurid pidid olema seadistatud nõutavast (kaks kuni kaheksa kraadi) rangema temperatuuri vahemikku (kolm kuni seitse kraadi) ning kõikides vaktsiinide säilitamiskohtades pidi toimuma ööpäevaringne temperatuuri monitooring.

BTA tõdes, et terviseamet pole kunagi neid informeerinud riskiasjaolude muutumisest või olulistest ohuteguritest, mis võivad mõjutada lepingu sõlmimist.

Kindlustusfirma heitis terviseametile ette, et viimane varjas nende eest külmladude rikkejuhtumit, mistõttu lugesid nad sellest alles uudistest 29. juunil, ehkki terviseamet oli 22. juunil alanud rikkest ise teada 25. juunil.

Terviseamet saatis BTA-le info juhtunu kohta alles 29. juunil kell 21.02. Ametit esindanud vandeadvokaat Alar Urm teatas kirjas kindlustusfirmale, et kahjustada said ravimid väärtuses 2,4-3,2 miljonit eurot.




“Võimalik kahju põhjus on elektrivarustuse häired, mis tingitud piksest või suur kuumus. Seadmete riket, mis oleks toimunu põhjustanud, ei ole
tuvastatud. Asjaolud on selgitamisel. Jahutusseadmed toimivad ja need on võimalik üle vaadata,” teatas Urm BTA-le saadetud kirjas.

BTA heidab terviseametile ette valetamist, sest hiljem on välja tulnud, et kirja saatmise ajaks oli ametile juba teada, et tegemist ei olnud pikse tingitud kahjuga.

“Arusaamatuks jääb, miks edastati kindlustusandjale teadvalt valeinfot. Kindlustusandjale valeinfo edastamine eesmärgiga eksitada kindlustusandjat õigete asjaolude suhtes on taunitav,” heidab kindlustusfirma kahjukäsitlusosakonna juhataja Jevgeni Maksin terviseametile ette. “Piksele tuginemine oli katse viia kindlustusandjat eksitusse tegelike asjaolude suhtes. Asjaolu, et terviseamet teadis 29. juunil, et kahju ei põhjustanud pikne, on tõendatud terviseameti enda valduses oleva hooldepäevikuga, mille 25. juuni sissekanne on: “112, 113 (külmladude numbrid – toim) kõrgrõhu häire, katusel liiga kuum. Taastatud, korras”.”

BTA heidab terviseametile ette, et on koduvalt – nii 6., 8., 12., 19., 22. kui 23. juulil saadetud kirjades – nõudnud infot ja dokumentatsiooni kahjukäsitlustoiminguteks, seda saamata.

“Kindlustusleping on sõlmitud terviseameti ja kindlustusandja vahel, s.t terviseamet peab ise enda lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Terviseamet varjab tahtlikult olulist informatsiooni. Kindlustusandja on korduvalt juhtinud terviseameti tähelepanu asjaolule, et suur osa nõutud informatsioonist on aegkriitiline. Terviseamet on valinud teadlikult kindlustusandja tegevuse blokeerimise metoodika, et takistada tõe selgumist ja välistada kindlustusandja võimalus kasutada ajalise määratlusega õiguskaitsevahendite kasutamist,” seisab BTA kirjas terviseametile.

Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus