Riskiriikidest naasjad saavad alates teisipäevast teha koroonaviiruse testi Tallinna lennujaamas ning sadama A- ja D-terminalis.
1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.
Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsisaabujate alal ning Tallinna lennujaamas saatekirja alusel, mis vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes viis minutit, sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.
Terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma sõnul korraldab lennujaamas ja sadamas teavitustööd politsei- ja piirivalveamet (PPA), kes jagab reisilt tulijatele infovoldikuid, kust selgub, et neil on eneseisolatsioonikohustus, mida on aga võimalik asendada vabatahtliku testimisega.
Lennujaamas on püsti pandud Qvalitase ajutine testimispunkt, sadamas viib testimist läbi Confido.
Lapsi test isolatsioonist ei päästa
Tasuta koroonatesti tehakse piiril ainult täiskasvanutele, sest riik eeldab, et praegu reisitakse üksnes töö asjus ja see aitab inimestel kiiremini, enne kahe nädala möödumist tööle naasta. Seetõttu lapsi piiril ei testita.
Teoreetiliselt võib lasta lastele teha tasulise testi, ent kel on soov, et lapsed ruttu kooli saaksid minna, neil pole mõtet raha sellele panna – haridusministeeriumi soovil kehtib kõigile riskiriikidest reisilt tulnud lastele kahenädalane isolatsiooninõue, sõltumata tehtud koroonaproovist.
“Haridusministeeriumi eeldus on, et kui lapsed tulevad reisilt, on see turismireis. Testimise mõte on, et me tahame, et inimestel oleks võimalik vajadusel tööasjus reisida, aga turismireisid pole praegu soovitatavad ei Eestis ega ka mujal. Osalt on see otsus seotud sellega, et mitte turismi julgustada, teisalt aga, et koolide ohutut tööd korraldada – nii on kõige lihtsam,” põhjendas Härma ministeeriumi otsust.
Aususe peale
Kes saabuvad riskiriigist maismaad pidi, võivad reisilt saabujana testimisele aja juba ette kokku leppida, et lühendada ooteaega. Kuna Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi, võivad testijärjekorrad ulatuda kuni kahe päevani.
SYNLAB-i ja Medicumi loodud avaliku testimise kõnekeskus avab maismaareisijate jaoks eraldi telefoninumbri. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares ja Kärdlas.
Härma tõdes, et seda, kas inimene näiteks lennukiga Itaaliast Riiga sõites ja sealt autoga Eestisse tulles ütleb ausalt, et tuli Itaaliast või valetab, et tuli Lätist, kõigi puhul kontrollima ei hakata. Küll aga teeb PPA inimestele pistelist kontrolli.
“Et iga inimest kontrollida, oleks vaja taastada piirkontroll, aga seda pole otstarbekas teha. Inimestel on aga võimalus sattuda sellele PPA sõelale,” toonitab Härma.
Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasulise koroonatesti, aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel.
Testimist hakkab terviseametiga sõlmitud lepingu alusel läbi viima avaliku testimise organisatsioon, kelle võetud proove analüüsib SYNLAB-i labor.
Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testijat tekstisõnumi teel, positiivsetest tulemustest teavitatakse helistades. Testitulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardiga sisenedes.
Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida.
“Ta on piiratud liikumisega isolatsioonis. See toimib põhimõttel, et inimene on sel ajal vaheldumisi tööl-kodus-tööl, vajadusel käib poes ja apteegis ja metsas jalutamas. Tööl aga tohib olla ainult tööandja kokkuleppel ehk kui tööandja lubab. Näiteks haiglad arste, kes riskiriigist tulevad, tööle ei luba. Seega test ei vabasta automaatselt, aga tööandja peab selle nõusoleku andma, et oled negatiivne, võid tulla,” selgitas Härma.
“Inimene peaks endale teavustama, et ta võib olla nakkusohtlik: väldib rahvarohkeid kohti, ei käi pubides-baarides, kui peab kasutama ühistransporti, siis kindlasti maskiga. Ta peab elama seitse päeva teadmisega, et on nakkusohtlik,” rõhutas Härma. “Kuigi esimene test võtab teatavad riskid maha, peaks ettevaatlikkus ikkagi säilima.”
Vähemalt seitse päeva pärast esimese testi tulemust tuleb teha teine test, selleks helistatakse inimesele avaliku testimise kõnekeskusest ise. Kui ka teine test on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.
“Pole välistatud, et sümptomid avalduvad ka alles kümnendal päeval. Kui need tekivad, siis sõltumata sellest, kas viimane test oli negatiivne või mitte, tuleks konsulteerida perearstiga,” ütleb Härma.
14-päevane eneseisolatsioon rakendub aga kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes testi ei tee. Eneseisolatsioonis püsimise üle teostab pistelist kontrolli PPA, kuid lauskontrolli inimestele ei tehta.
“Üldiselt ikkagi on see usaldusmeede. Arutatakse, kas peaks tihendama isolatsioonikohustuse kontrolli, aga see on tulevikuteema,” ütles Härma.
Riskiriigiks loetakse riiki, kus koroonaviirusesse nakatumine on vähemalt 16 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta.
Allikas. Err.ee