Kui palju olete pidanud esialgseid teadmisi koroona teemal ümber hindama?
Kolmandiku kindlasti. Põhitõed on paika jäänud: näiteks mida viirus teeb ja mida teha ei saa. Samas nakkushaigustega on olnud printsiip, et asümptomaatilised inimesed nakkust edasi ei kanna. Kui puhang algas, siis ei olnud teada, et sümptomite-eelsel ajal on inimene nakkusohtlik.
Lisaks arvati esialgu, et tegemist on piisknakkusega – seega kui inimest toas ei ole, siis ei ole võimalik nakatuda. Nüüd on uuringud tõestanud, et tegemist on õhkleviva nakkusega – seega võid selle saada ka ruumist, kus enne on olnud nakatunud inimene. Praegu on ka teada, et poest moosipurki ostes ei saa koroonaviirust ehk see ei levi pindadelt, tänaval liiva või laste mänguväljaku kaudu.
Iga viirusega tuleb ka juurde uut, mida varasemad viirused ei ole teinud.
Näiteks on teadlased muutnud seisukohta karjaimmuunsuseks vajaliku protsendi kohta.
Praegu on suur hulk eksperte seisukohal, et karjaimmuunsust ei olegi võimalik selle haiguse korral saavutada. Näiteks Inglismaal on üheksal inimesel kümnest antikehad olemas, aga viirus levib endiselt. Haiguse uued tüved on tekkinud ruttu, neil on suur levikupotentsiaal ning nii ei olegi karjaimmuunsus võimalik.
Praegu näeme, et ka vaktsineeritud inimesed haigestuvad ja satuvad haiglasse.
See oli oodatav. Vaktsiinid on väga head raske haigestumise vastu. Kui tulevad päriselu uuringud, Iisraelist ja Inglismaalt, siis saame näidata, et raske haiguse ja hospitaliseerimise vastu on vaktsiinide efektiivsus on väga hea.
Ameerikas kantakse topeltmaski ja seda lausa soovitatakse. Miks meil seda ei tehta?
Meil Eestis on neid ka. Kirurgiliste maskide efekt on väiksem kui respiraatoritel, kuid FFP2 maskid on kallid, et neid mitu korda päevas vahetada. Ilmselt loodetakse, et kahekordne mask parandab kaitset. Maskid on pandeemia kõige vastuolulisem ja kõige debateeritavam asi, kuid mina ei soovita kahekordselt maski ette panna. Kui on koht, kus viiruseoht on väga kõrge, siis kanda FFP2 maske.
Loe edasi SIIT
Allikas. Maaleht
