Selle aasta esimesel poolaastal on sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse jõudnud 1648 uut lähisuhtevägivallaga seotud juhtumit. See on 100 juhtumi võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse ekspert Virve Kassi hinnangul on see ainult hea, et inimesed jõuavad abini ja julgevad pöörduda toe saamiseks spetsialistide poole. „Teeme igapäevaselt tööd, et tõsta inimeste teadlikkust lähisuhtevägivallast ja abivõimalustest. Oleme panustanud koostöösse politseiga ning iga lähisuhtevägivallaga seotud väljareageerimise puhul annab politsei info ohvriabi teenuste kohta,“ selgitas Kass. „Aastatega on suurenenud nii politsei, kohaliku omavalitsuse töötajate kaudu kui ka otse ohvriabitöötaja poole pöördujate hulk. See ei tähenda, et suhetes oleks rohkem vägivalda, vaid rohkem abivajajatest jõuab sobiva toeni.“
„Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad paraku lähisuhtevägivalla juhtumid. Tänavu on esimesel poolaastal ohvriabitöötajateni jõudnud 2292 uut juhtumit, millest 1648 olid seotud lähisuhtevägivallaga,“ tõdeb Kass ja lisab, et samal ajal on raskete lähisuhtevägivalla kuritegude arv võrreldes eelmise aastaga langenud. Kui mullu esimesel poolaastal hukkus lähisuhtevägivalla tagajärjel kaheksa inimest, siis tänavu on esimese kuue kuu jooksul hukkunud üks inimene. Lähisuhtevägivallaga seoses on abi saamiseks tihedamini pöördutud ka kriisitelefonile (614 kõnet) ning vägivallast loobumise teenusele (283 uut inimest).
Kõige enam pöördutakse kriisitelefonile 116 006 seoses perevägivallaga – esimesel poolaastal pöörduti 614 korral, mullu sama aja jooksul 557 korral. Kokku on selle aasta esimese pooles kriisitelefonile tulnud 2458 pöördumist, eelmisel aastal 2239 pöördumist. Peale perevägivalla pöördutakse kriisitelefonile enim seoses sotsiaalsete probleemide, võõra poolt toime pandud vägivalla tõttu ja suitsiidimõtetega.
Vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 on tänavu esimese poole aasta jooksul pöördunud 283 uut klienti, kellest 238 oli mures enda vägivaldse käitumise pärast. Kokku toimus esimesel poolaastal 815 nõustamist. Enamik (85%) tugiliinile oma vägivaldse käitumise pärast pöördunutest on meessoost ning saanud info tugiliini kohta prokuratuurist (35% pöördunutest) või politseist (30% pöördunutest).
Naiste tugikeskused pakuvad abi ja toetust naiste vastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja kaasas olevatele lastele. „Tänavu esimesel poolaastal aitasid naiste tugikeskused 1284 naist, st see jäi samasse suurusjärku eelmise aastaga. Enamik tugikeskusesse pöördunud kliente vajavad nõustamist, psühholoogilist ja juriidilist abi,“ rääkis Virve Kass.
Majutust vajas 64 naist ja 34 last, mis on vähem kui eelmine aasta samal ajal, mil majutust vajas 83 naist ja 47 last. Vanuse lõikes jäi enim naisi vanusesse 25-49-aastat ning suur enamus abistamistest toimus eesti keeles (802 naist). Venekeelseid kliente oli 278. Esimesel poolaastal pöördus tugikeskustesse ka 17 välisriigi kodakondsusega klienti, eelmisel aastal samal ajal aga 10 välisriigi klienti.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus esimesel poolaastal 77 inimest, kellest 30 olid alaealised. Vägivalla toimepanijaks oli enamikel juhtudel kannatanule tuttav inimene ning seksuaalvägivald toimus ohvri või toimepanija kodus. Enamasti ei kaasne seksuaalse ründega vigastusi põhjustavat füüsilise jõu kasutamist, sest enamik ohvreid on liiga hirmul ja tarduvad, mistõttu pole pea pooltel ohvritest kehalisi vigastusi. Kokku on alates 2017. aastast kriisiabikeskustesse pöördunud veidi üle 500 seksuaalvägivalla ohvri.
Alates 2017. aastast suunatakse Eestis juhtumid, mille puhul on tuvastatud kõrge risk raske tervise- või eluvastase süüteo toimepanemiseks MARAC võrgustikutööle, kus koostöös kannatanuga pannakse paika plaan, mis aitab tagada kannatanu turvalisuse. Esimesel poolaastal lisandus MARAC-idesse 70 uut juhtumit, mis on 8 juhtumit rohkem kui eelmine aasta samal ajal. Kannatanutest 69 olid naised. Kui arvestada juurde ka alaealised lapsed, kes MARAC-i juhtumikorralduses tuge ja teenuseid saavad, on uutes juhtumites seotud pereliikmeid (kannatanu, alaealised lapsed) 196.
Keskmine MARAC klient Eestis on 40-aastane naine, kellel on 1-2 alaealist last. Samas on sel aastal lisandunud varasemast enam ka juhtumeid, kus kannatanuks on üle 60-aastased naisterahvad, kelle vastu on eluohtlikku vägivalda kasutanud nende täisealine laps.
Kokkuvõtvalt iseloomustab esimest poolaastat eelmise aastaga võrreldes väiksem osakaal raskete tagajärgedega lõppenud juhtumeid ning suurem hulk abini jõudnud peresid. Hästi on omaks võetud eelmise aasta maist avatud vägivallast loobumise tugiliin, mis näitab, et ka vägivalda kasutanud inimesed on huvitatud tulevikus turvalisemate valikute tegemisest. Mida varem inimesed murega meie poole pöörduvad, seda väiksemad on kahjud, mida vägivald põhjustada jõuab.
Abi saamise võimalused:
