Kallase sõnul on plaanis muuta bioloogiliste ohutegurite määrust. “Selle taga on see, et alates esmaspäevast kehtivad paljudes kohtades, näiteks meelelahutuskohtades nõuded, et tuleb oma terviseohutust tõendada. See kõik on vajalik selleks, et saaks ühiskonda hoida võimalikult avatuna,” rääkis Kallas.
“Nendes kohtades on ka töötajad ja praegu tööandjal nagu poleks otsest alust ja õigust kontrollida töötajate terviseohutust. Samas on seda tööandjatel vaja teha, kuna viirus levib palju ka töökohtadel,” selgitas Kallas.
Tema sõnul on tööandja kohustus tagada töökeskkonna ohutus ja see toimub läbi riskide hindamise ja nende maandamise kaudu. Selle riskianalüüsi võib tööandja teha ka ise ning analüüs hindab muuhulgas seda, kas töötaja töö iseloomu tõttu on oht nakkuse levikuks suurem, näiteks kui ta puudutab kokku paljude inimestega.
“Seetõttu on tööandjal õigus võtta kasutusele meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ja selleks võib ta nõuda ka töötajatelt terviseohutuse tõendamist. Ehk siis nendes kohtades, kus riskianalüüsi järgi on risk nakatuda kõrgem, peab olema tööandajal ülevaade töötajate vaktsineeritusest ja õigus vastavalt sellele tööd korraldada,” rõhutas Kallas.
Juhul, kui töötaja ei ole vaktsineeritud ja ei soovi ka süsti saada, on tööandjal õigus võtta kasutsele meetmed, näiteks nõuda töötajatelt maskikandmist või viia töötaja üle teisele ametikohale, kirjeldas Kallas. “Selle määruse muutmise eesmärk on tagada viiruse leviku tõkestamine,” lisas Kallas.
Tema sõnul ei hakka keegi kedagi lihtsalt niisama vallandama, kuna töötajaid on vähe ja igaüks neist on kullahinnaga.
